kesk lootusetuid tallermaid
paikneb ilus ja ja roosa
koeramamma
ta on hämmastunud
ta on Kadriorus ning
ta ees laium mudamülgas
Kuidas nii?
kuidas sai see siia?
ta selja taga on
veelgi enam hämmeldunud
koer chinchaua
ta on Kadriorus ning
ta ees laius mudamülgas
See pole võimalik
Saturday, April 16, 2011
Sunday, April 10, 2011
Mango-Vaarika juustukook: minu katsetuste, silmade ja maitseelamuste läbi
Retsept "Juustukoogid" Lia Virkus, Angeelika Kang.
Põhi:
180g küpsiseid (soovitavalt kondenspiima maitselisi)
2 sl fariinsuhkrut
90g võid
Täidis:
500g toorjuustu (näiteks mascarpone)
4 dl hapukoort
2,5 dl suhkrut
1 purk (425 g) mangokompotti
3 dl värskeid või külmutatud vaarikaid
5 muna
2 sl jahu
Purusta küpsised ning sega suhkru ja sulatatud võiga.
Suru küpsisesegu 24cm läbimõõduga ja küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhja. Küpseta põhja 180-kraadises ahjus 10 minutit.
Täidise tegemiseks vahusta toasoe toorjuust suhkruga. Lisa hapukoor. Sega juurde püreeritu mangokonserv, vaarikad, munad ja jahu.
Kalla segu eelküpsetatud põhjale ja küpseta 160-kraadises ahjus 1 tund.
Pane külma vähemalt 3 tunniks kuni üle öö.
Laupäeva hommiku üks plaane algavaks päevaks oli küpsetada üks kook.
Kahjuks väike haigusevimm, väsimus ja kõik muu surusid mu voodisse pikali päise päeva ajal. Magasin kosutavalt ja magusalt.
Aga ärgates olin tige. Ma pole midagi tehtud saanud!
Oma enese enesetunde nimel otsustasin vähemalt koogiga ühele poole saada.
Haarasin juustukookide raamatu, lõin suvalisest kohast lahti. Kirjutasin sõnumisse koostisained.
Poodi.
Üldjoontes on siiski tegu kalli koogiga. Kahjuks ma ei jätnud alles tšekki, kuid toidkorv maksis ca 26 euri. Sinna kuulusid küll ka: õli 4 eur, päikesekuivatatud tomatid 3 eur, 3 jäätist 2 eur, basiilik, tomat ja mozarella 5 eur, ehket koogiretsepti jaoks kulus ca 9 eur.
Küpsised võtsin Digestivid.
Toorjuustuna Ricotta, eestimaine.
Ei lisanud lisasuhkrut küpsistele. Ma pole suur magusaarmastaja ning Digestiv küpsised ise on ka suhteliselt magusad. Lisasin vaid näpuotsa täie muskaati.
Pildi järgi näib, et ka vaarikad pandi algretsepti püreestatuna. Ma panin tervelt. Ilusamad.
Ka hapukoort panin vähem, kuna poes olles ei arvanud, et nõnda palju seda peaks minema. Ma siis lisasin 250g.
Ahjus hoidsin veidi kauem, kuna keskelt ei tahtnud ära küpseda.
Lehel "toidutegu" http://toidutegu.wordpress.com/2010/11/21/mango-vaarika-juustukook/ on soovitatud ahjus hoida 1 tund ja 20 minutit. Samuti on temperatuuri seal tõstetud 170 kraadini.
See näib mõistlik, kuna siis oleks kook läbinisti ära küpsenud.
Samas ei jäänud mu kook pealt nii pruun. Kuid oleksin seda eelistanud veidi vedelale sisule.
Igastahes kindel on, et kook vajab soojemat ahju ja kauemat küpsetamist.
Või tulnuks veidi rohkem jahu sisusse lisada.
Vedela keskmise osa tõttu pealiskiht mul veidi murenes. Teen selle küpsisepuruga ilusamaks. Koogi make-up :)
Igastahes üldtulemus mulle meeldib. Värske ja kerge kook. Ei ole liialt magus ega ka hapu. Ricotta tüklus on samuti mõnusaks vahelduseks keelel.
Mangomaitse kumab maitsest läbi. Olgugi, et esimene mõte maitses oli, et miks mangot lisada...?
Põhja ja segu kooslus on mõnusasti tasakaalus.
Sobib peale veidi rasvasema toidu järgseks magustoiduks, andes lõpptulemusele kergema noodi. Pigem tee-kõrvane, kui kohvikõrvane kook. Hea on roheline tee, ideaalne oleks jasmiinitee.
Põhi:
180g küpsiseid (soovitavalt kondenspiima maitselisi)
2 sl fariinsuhkrut
90g võid
Täidis:
500g toorjuustu (näiteks mascarpone)
4 dl hapukoort
2,5 dl suhkrut
1 purk (425 g) mangokompotti
3 dl värskeid või külmutatud vaarikaid
5 muna
2 sl jahu
Purusta küpsised ning sega suhkru ja sulatatud võiga.
Suru küpsisesegu 24cm läbimõõduga ja küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhja. Küpseta põhja 180-kraadises ahjus 10 minutit.
Täidise tegemiseks vahusta toasoe toorjuust suhkruga. Lisa hapukoor. Sega juurde püreeritu mangokonserv, vaarikad, munad ja jahu.
Kalla segu eelküpsetatud põhjale ja küpseta 160-kraadises ahjus 1 tund.
Pane külma vähemalt 3 tunniks kuni üle öö.
Laupäeva hommiku üks plaane algavaks päevaks oli küpsetada üks kook.
Kahjuks väike haigusevimm, väsimus ja kõik muu surusid mu voodisse pikali päise päeva ajal. Magasin kosutavalt ja magusalt.
Aga ärgates olin tige. Ma pole midagi tehtud saanud!
Oma enese enesetunde nimel otsustasin vähemalt koogiga ühele poole saada.
Haarasin juustukookide raamatu, lõin suvalisest kohast lahti. Kirjutasin sõnumisse koostisained.
Poodi.
Üldjoontes on siiski tegu kalli koogiga. Kahjuks ma ei jätnud alles tšekki, kuid toidkorv maksis ca 26 euri. Sinna kuulusid küll ka: õli 4 eur, päikesekuivatatud tomatid 3 eur, 3 jäätist 2 eur, basiilik, tomat ja mozarella 5 eur, ehket koogiretsepti jaoks kulus ca 9 eur.
Küpsised võtsin Digestivid.
Toorjuustuna Ricotta, eestimaine.
Ei lisanud lisasuhkrut küpsistele. Ma pole suur magusaarmastaja ning Digestiv küpsised ise on ka suhteliselt magusad. Lisasin vaid näpuotsa täie muskaati.
Pildi järgi näib, et ka vaarikad pandi algretsepti püreestatuna. Ma panin tervelt. Ilusamad.
Ka hapukoort panin vähem, kuna poes olles ei arvanud, et nõnda palju seda peaks minema. Ma siis lisasin 250g.
Ahjus hoidsin veidi kauem, kuna keskelt ei tahtnud ära küpseda.
Lehel "toidutegu" http://toidutegu.wordpress.com/2010/11/21/mango-vaarika-juustukook/ on soovitatud ahjus hoida 1 tund ja 20 minutit. Samuti on temperatuuri seal tõstetud 170 kraadini.
See näib mõistlik, kuna siis oleks kook läbinisti ära küpsenud.
Samas ei jäänud mu kook pealt nii pruun. Kuid oleksin seda eelistanud veidi vedelale sisule.
Igastahes kindel on, et kook vajab soojemat ahju ja kauemat küpsetamist.
Või tulnuks veidi rohkem jahu sisusse lisada.
Vedela keskmise osa tõttu pealiskiht mul veidi murenes. Teen selle küpsisepuruga ilusamaks. Koogi make-up :)
Igastahes üldtulemus mulle meeldib. Värske ja kerge kook. Ei ole liialt magus ega ka hapu. Ricotta tüklus on samuti mõnusaks vahelduseks keelel.
Mangomaitse kumab maitsest läbi. Olgugi, et esimene mõte maitses oli, et miks mangot lisada...?
Põhja ja segu kooslus on mõnusasti tasakaalus.
Sobib peale veidi rasvasema toidu järgseks magustoiduks, andes lõpptulemusele kergema noodi. Pigem tee-kõrvane, kui kohvikõrvane kook. Hea on roheline tee, ideaalne oleks jasmiinitee.
Friday, April 1, 2011
Raamat. Emma- kaks korda kuninganna, Rune Pär Olofsson
Ühel päeval võtsin oma raamaturiiulist pealkirja mainitud raamatu. Igatsesin ajaloo järele. Kuid samas teadsin ka, et igatsen seikluste järele.
Õnneks mõlemat see raamat mulle pakkus.
Raamat räägib kuningannast, kes oli kaks korda Inglismaal kuninga naine.
Ethelred Nõutu ja Knud Suure kuninganna.
Raamat räägib 1000-1052 aastatest Inglismaa, Taanis ja Norras ning puudutab kogu muud ülejäänud maailma.
Heaks seosete tõmbamiseks.
Aga vaatame mida pakuvad antud raamatu piires välja toodud tegelaste elud, kui ajada näpuga järge muudest ajaloo raamatuist ning surfata netimaailmas.
Raamat näeb välja selline:
http://www.vanaraamat.ee/index.php?act=book_view&book_id=11512&t_id=32
Esialgu tegin otsingu netis ja eesti keeles.
"Emma, kuninganna"
leidsin igasuguseid "Emmasid", kuid mitte seda õiget.
Nüüd teadlikumana proovin ka "Normandia Emma"
Antud otsingiga satun aga juhuslikult sellisele infole:
http://www.zzz.ee:8080/docs/ROOT/Algernon/docShowArt?artid=1868&type=news_item
Normandia
On nõnda, et Prantsuse kuningas Charles III (Lihtne) otsustas ära osta Taani päritolu viikingid ja pakkus nende juhile Rollole tehingut, et too saab enesele Seine`i suuet ümbritsevad maad, juhul kui tõotab, et tõrjub tagasi rivaalitsevad viikingid. Sõlmitakse Saint-Clair-sur-Epte leping. Rollo pidas kokkuleppest kinni ja kõigest mõne põlvkonna pärast said viikingitest normannid, kes võtsid üle alamate keele ja ristiusu. Normandia hertsog Guillaume (William Vallutaja) on Rollo järeltulija kuuendast põlvest.
Inglismaa
Peale lastetu kuninga Edward Usutunnistaja surma 5 jaanuaril 1066 oli Inglise kuningatroonile 3 pretendenti: William Sohilaps (hilisem William Vallutaja), Harold Godwinson ja Norra kuningas Harald III (Harald Hardraada) .
See Harald Hardraada on huvitav mees. Ta on Olav Püha (Olav Haraldsson) poolvendadest noorim. 1030 osaleb ta Stiklestadi lahingus, kus hukkub Püha Olav. Harald ise saab haavata, kuid tal õnnestub põgeneda. 1031 (st. aasta peale Tartu vallutamist ja Ugandi maksusõltlusesse painutamist Jaroslav Targa poolt) jõuab Harald koos kaaslastega Kiievisse, kus astub Jaroslav Targa teenistusse. Ta osaleb Jaroslavi Poola kampaanias samal aastal. Mõni aeg hiljem leiame ta juba Konstantinoopolist Varangide seast. Harald paistab silma Bütsantsi kampaanias Bulgaaria vastu. Arvatakse, et rahad, mis Harald teenib Konstantinoopolis, aitavad tal ka hiljem Norra krooni tagasi saada. Harald lahkub Konstantinoopolist 1042. Imelikult kombel just aasta enne seda, mil Jaroslav Tark saadab Konstantinoopoli peale oma laevastiku.
Harold II ehk Harold Godwinson (umbes 1022 – 14. oktoober 1066) oli Inglismaa kuningas aastal 1066.
Harold oli Taani päritolu võimuka üliku Godwini poeg. 1053. aastal sai temast isa surma järel Wessexi krahv ehk kuninga järel mõjukuselt teine mees riigis. Ta paistis silma eduka sõjamehena, lüües aastatel 1062–1063 Walesi valitsejat. 1064. aastal saabus Harold Normandiasse, kus asus hertsog Williami teenistusse, kus sõdis edukalt Bretagne vastu. Normanni allikate kohaselt lubanud Harold aidata Williamile hankida Inglismaa trooni, ent tõenäoliselt on see hilisem fiktsioon, et õigustada Inglismaa vallutamist. Lastetu kuningas Edward Usutunnistaja plaanis trooni jätta hoopis oma sugulasele Edgar Æthelingile, kuid too oli vana kuninga surres liialt noor. Et Inglismaad ähvardasid korraga kaks invasiooni, nii Norrast kui ka Normandiast, otsustas inglise ülikute kogu kuningaks valida hea sõjamehena tuntud Haroldi.
William Vallutaja elik William Sohilaps. Sünnib 1027 Normandia hertsog Robert I ainsa ja ebaseadusliku pojana. Tema ema on parkali tütar. See teadmine varjutab kogu Williami elu.
1066 septembris tungivad norrakad ja normannid pea korraga Inglismaale. Norrakaid juhib Harald Hardrade, kes on liidus Haroldi venna Tostiga. Haraldi väes on 15000 meest. Fulfordi lahingus saavutab Harald suure võidu esimestei kohatud inglise vägede üle. Harald eeldab, et Harold Godwinson on allaandmiseks küps. Kuid Harold ise on teisel arvamusel. 25 sept 1066 kohtuvad Stamfordi silla lahingus Harold Hardraade ja Harold II väed. Haroldi raskelt relvastatud anglosaksi väed olid katnud nelja päevaga 185 miili, kuid valmis lahinguks. Haraldi viikingid, kes aga olid oodanud vastast saabuvat päevi hiljem olid paljud jätnud oma rasked turvised laevadele. See otsustas lahingu käigu. Kuigi viikingid osutasid tunde kestvat metsikut vastupanu, murdsid saksid nende kilbirivist läbi. Kui ka mõlemad viikingite väejuhid olid surma saanud, langes lahing lõplikult sakside kätte. Harald ise sai surma noole läbi, mis tungis ta kõrri. Tema armee sai nii kõvasti lüüa, et 300 – st laevast suundus vaid 25 tagasi Norra.
Kuid Harold ei saanud kaua lustida lahinguväljal. Samal ajal olid normannid juba Lõuna – Inglismaal maabunud. Nõnda pidid Haroldi väed kiirmarsile asuma, et taas ruttu teisele poole riiki jõuda. 14. oktoobril toimunud Hastingsi lahingus Harold langes ning William Vallutaja kroonib end inglise kuningaks.
See leitud lõik on väga põnev, kuna hõlmab peamiselt enne ja peale raamatus toimunud üksikasju.
Samas on aga tegu raamatus olnud isikute järglastega.
Kes aga kellest pärines.
Esimestel otsingutel mäletan, et leidsin Normandia Emma sugupuu. Ehk annab see selgust.
Inglise keeles: Emma de Normandie.
http://en.wikipedia.org/wiki/Emma_de_Normandie
Selgub, et Emma venna Richardi poja Roberti ja naise nimega Herleva sohipoeg oli William Vallutaja. Ehket Robert on ülalnäidatud artiklis kui Normandia hertsog Robert I ja Herleva on mainitud kui parkali tütar.
Williamit on raamatus ka mainitud, kuid ma ei mäleta, mis olid Emma emotsioonid sellega seoses.
Kõrvalepõige: Emma suguvõsapuus pole ära toodud ühe vennana piiskop Robertit.
Sugupuus on ära toodud ka Godwin.
Godwinil ja Githal oli poeg Harold II, neil oli veel palju lapsi, kuid ka tütar Edith, kes sai Edward Usunutunnistaja naiseks. Edward oli siis omakorda Emma ja Ethelredi esimene poeg.
Emma oma pojast Edwardist suurt ei arvanud. Ta oli juba sündides kole albiino laps, kuid kasvades ta ka suurt ei muutunud. Ometigi käis Emma peale Ethelredi surma Edwardit Inglismaa witanile esitamas, et teda kuningaks valitaks. Kusjuures enne värvis ta Edwardi kulme ja ripsmeid tumedamaks ja püüdis teda riietusega kenamaks teha.
Hiljem valiti Edward juba otse witani poolt kuningaks, kuid seda alles peale Knuti ning Knytte, Haraldi valitsemist. Kusjuures Emma siis seisis oma poja valitsejaks saamise vastu ning läkitas sõna Magnusele, et too Inglismaale kuningaks tuleks.
Ometigi sai Edward kuningaks ning ema ja poja vaheline suhe ei olnud kuigi ilus. Edward võttis Godwini juhtimise all olles ära ka kõik Emma varad.
Godwinit on raamatus kirjeldatud kui äraandjat ja niiditõmbajat.
Vaatan kas leian raamatust Williamit, Edwardit või Godwinit puudutavat infot.
lk.415
Emma ema Gunnor ütleb oma surivoodil:
"Ma ei saa aru oma tütrepoegadest. Goda ju õigustab oma nime, aga Edwardil ja Alfredil paistab harilikust rahvatarkusest puudu olevat. Ma ei oska nendega millestki rääkida,***- kui ma just ei tee Edwardiga juttu pühakutest ja Alfrediga jahikoertest!"
Emma oli sunnitud emaga nõustuma. Tema ja Ethelredi lapsed olid kõigi Knudi valitsemisaastate jooksul saanud kodust Inglismaalt korralikku ülalpidamisraha ega tarvitsenud Normandias kellegi ees sellepärast häbeneda. Ent kumbki poegadest polnud saavutanud mingit positsiooni Roueni õukonnas ega muidu maal tähelepanu äratanud. Kumbki polnud endale ka kallimat leidnud.
samal lehel tuleb üks teine fakt välja. Ometi ma ei tea, kas tegu on ikka õige Herlevaga.
lk 417
Emma räägib oma vend Robertile:
"Aga Robert, mis sa ometi oled teinud Herlevaga, nagu ma kuulma pidin?! On see tõsi, et sa läksid temast lahku?"
Vana piiskopi põsed lõid õhetama.
!Lahku ja lahku," pomises ta kimbatuses, "tema elab koos omadega Evreaux´s ja kannab hoolt mu krahvkonna eest. Meil läks lahti sihuke neetud ajujaht abielus piiskoppidele, et meie meelest oli targem kummalgi omaette elama hakata. Muidu on meil kõik nagu ennegi.*"
Kõigepealt, kas piiskop Robert ongi äkki Williami osa? Ometigi räägib Emma ajaloopuu teist keelt.
Teine põnev koht on nö "abielus piiskopid".
Raamatus on toodud ka fakt, et Alfred ja Edward olid Roberti kasvatada Normandias.
Kohe järgmisel lehel saan aga selgust Roberti küsimusele.
lk 418.
Emma on just teada saanud, et Robert on surnud.
Hertsog Robertil oli pisike poeg nimega Guillaume, aga see oli sohipeg ja täisealisusest alles kaugel. Naise nimi, kellega Robert oli kokku elanud, oli samuti Herleva ning ta öeldi olevat ühe Falais´parkali tütar. Emma polnud temaga kunagi kohtunud. Küsimus oli nüüd selles, kuidas suhtub Prantsusmaa kuningas lääniõigusse ja pärilusse, Mõistagi oli Robert enne Pühale Maale siirdumist lasknud Normandia isandail vanduda truudust Guillaumeõile, aga seesuguseid vandeid võis murda kiiremini, kui jõuad ühe "Ave" maha lugeda, oleks ainult kaalukas põhjus.
***
Kui asjad peaksid halvasti minema, võis see surm tähendada Normandia lõppu- sellisena, nagu Emma seda maad tundis.
Antud lehel olevast tekstist selgub, et koos Robertiga sai surma ka krahv Dreux, kes oli minu meelest Emma tüdtre Goda mees. Robert suri kohas nimega Nikaia.
Goda jäi leseks koos oma kolme pojaga. Goda pojad ei olnud vist märgitud suguvõsapuusse.
Godadki pole lapsena sugupuusse märgitud..:?
Sama lehel kõrvallehel on juttu ka Norra käekäigust.
lk 419
Knudi ebaseaduslik naine Alfiva ja nende poeg Sven löödi Norrast taganema. Knud olid nad sinna asevalitsejaks pannud. Tronnelagi mehed tagasi troonile Olavi poja Magnuse. Magnus oli alles 10 aastat vana.
*ajalugu kordus; "kuningas" Olavit oli juba hakatud austama kui pühakut, kuna Stiklestadi juures, kus Olav langes, väideti imesid ja endeid nähtud olevat,
Stiklestadi on mainitud ka ülevaolevas artiklis ning on mainitud, et Harald, kes oli Olavi poolvend, osales samuti selles lahingus, kuid sai põgenema.
Juttu on ka Emma kohtumisest Williamiga:
lk 448
Suri Emma vend Roueni peapiiskop Robert, tema matusele minnes kohtus ta esmakordselt ka kümneaastase hertsogi Guillaume'i, ehk Williami, ehk Wilhelmiga; erinevates keeltes omandas ta nimi erineva kuju, kuid kõik olid ühel meelel ta hüüdnime osas, milleks oli Bastard. Selle nimega pidi ta maadlema, kuni läks ajalukku William Vallutajana.
Ta oli juba nelja sugulase eestkoste all olnud: hetkel valitses Normandiat Willemi nimel üks Emma vennapoegi Gace Robert, surnud peapiiskopi poeg. Ta nimetas peale oma isa surma onupoeg Maugeri peapiiskopiks, kuigi see oli vaid 20 aastat vana.
Kuid samas olnud see same Gace Williami esimese eestkostja surma taga.
Selle teemaga seoses leidsin netist selliseid raamatuid:
Lähen kasutatud raamatute poodi uurima, mida neil head on pakkuda.
02.04.11.
Leidsin raamatust "100 kuulsat katedraail" lisainfot Westminster Abbey Londonis, kus on lisaks mõningaid põnevaid fakte.
Seal on kirjas lk 162.
Sellest ajast peale kui William Vallutaja 1066. aastal siin endale ise krooni pähe pani, on peaaegu kõik Briti kuningad ja kuningannad- kokku 37- kroonitud Westminster Abbeys.
Lisaks on kirjas, et Elisabethi troonimine kestis seal 4 tundi (1953.aastal) ning esimest korda ajaloos kajastati seda ka meedias. Seal toimub ka kuningliku perekonna leinajumalateenistus, kuigi alates 1970 ei maeta monarhe enam kirikusse, vaid Windsori lossi valdustesse. Nimetatud katedraal ei allu mitte piiskopile, vaid kuningakojale. (ametlik nimi: The Collegiate Church of St.Peter of Westminster)
Esimene, kloostriga seotud kirik oli pühendatud apostel Peetrusele. 1050.aastal asendas viimane anglosaksi kuningas Edward Usutunnistaja selle romaani, hiljem normanni ehitisega. 1245. aastal alustas Henry III kulukat ettevõtmist: plaanis oli ehitada gooti stiilis katedraal.
Tekib küsimus, kas tegu on ikka selle sama ehitisega, millest oli juttu raamatus.
Ehitis, mis oli Knuti jaoks erilise tähtsusega? Või ajan ma teise hoonega segi?
Samas on seal ka kirjas:
Saja aasta jooksul jäi gooti kooriosa normanni kirikulöövi lisandiks, 1377. aastal lasi Richard II selle kompleksi maha lammutada ning alustas võimsa kirikulöövi ehitamist.
ehket tegu ikka sama hoonega, millest ka raamatus juttu, kuid seda uuendati sajandist sajandisse.
Lisaehitustest on veel juttu:
Põhiliseks muudatuseks oli kabeli juurde ehitamine aastatel 1503-1519, mis valmisid Henry VII ja tema järetulijate ajal.
Westminsteris paiknevad erinevad kuningate kabelid, nii Henri VII, kui ka Edward Usutunnistaja kabel asub seal. Seal puhkavad ka Elizabeth I (1533-1603) ja tema poolõde Mary I- "kaaslased nii troonil kui ka hauas". Samuti šotlaste kuninganna Mary Stuart, kelle pea raiuti maha Elizabeth I käsul.
Tema peog, Šotimaa kuningas James VI lasi talle püstitada hauamonumendi, mis on veel uhkem kui tema nõbu Elizabeth I oma.
Sinna on maetud või mälestustahvliga austatud palju kirjanikke, nimetatakse nö Poets Corner. Samuti on kuulsate riigimeeste hauamonumendid.
Emma raamatus on kirjas nii:
lk 463.
St. Peteri klooster Londonis, mille oli asutanud vana kuningas Edgar, oli viimastel aastatel rohkem tuntud Westminsteri nime all. Suurem osa selle kõrval seisnud kuningalossist oli, nagu me teame, põlenud maha vahetult enne kuningas Knudi surma, aga kloostrikirik oli alles. Sinna maetigi nüüd kuningas Harald enne witani kokkutulekut Hardeknudi "taasvalimiseks" Inglise kuningatroonile.
Ehket mitte Knud ei olnud kurvastanud sellepärast, et Westminster Abbey põles, vaid selle kõrval oli kuningakoda. Sellest täpsemalt raamat lk 423
Emma oli alles mõne nädala kodus Inglismaal olnud, kui talle toodi Winchesteri sõnum, et ta abikaasa kuningas Knud oli Shaftesburgis surnud. See juhtus 12. novembril 1035 ning Knud oli äsja saanud nelikümmend kaks aastat vanaks.
Mõnede arvates oli kuningas surnud kurvastusest selle üle, et ta armastatud Westminster House oli maha põlenud.
Teised meenutasid, et kuningas Knudi isa Sven Harkhabe oli samuti kukkunud jala pealt samas vanuses, ilma et keegi oleks midagi kuulnud mingist haigusest või õnnetusest.
Lisaks on juttu Westminsteri kloostrist, kui Emma peale pulmi koos Ethelrediga ratsutab Londonis.
Ta on Ethelred,
lk 42
Ta pööras ennast sadulas poolest saadik ringi ning osutas: seal kavatseb ta lasta vana linnuse korralikuks lossiks välja ehitada- otse kloostri kõrval, mille oli rajanud ta isa, kuningas Edgar. See oli St. Peteri klooster ehj Westminster. Isa oli olnud küllalt ettenägelik muretsemaks endale sinna tühja krunti, enne veel, kui London nii neetud kombel kasvama hakkas. Hea oleks, kui pääseks elamast keset haisu ja trügimist.
Kas ja kust leiaks infot selle kõrval oleva lossi kohta? Kas see kunagi ka taastati?
Leidsin infot:
http://en.wikipedia.org/wiki/Westminster
Kus on kirjas, et nimi Estminister kirjeldab piirkonda, kus paiknevad Westminster Abbey ja Westminsteri loss.
Lossist ka ilus pilt:
Vaatan, mida ma Edward Usutunnistaja kohta leian.
Eesti keeles on rakse infot leida, kuid leidsin veidi välise infokillu.
http://et.wikipedia.org/wiki/Buckinghami_palee
Nimelt Buckingham palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja.
Hiljem on seda maa-ala müüdud, kingitud ja konfiskeeritud korduvalt. Nii on selle maa-ala omanikeks olnud William Vallutaja, Westminster Abbey, Henry VIII ja James I. Kuid esimene loss ehitati sellesse kohta arvatavasti alles 1624. See põles 1674 maha.
Ehket ainult maalapp oli Edwardi omandis. Ja loss ise ehitati sajandeid hiljem.
Päris põnev artikkel:
http://www.postimees.ee/110107/esileht/meelelahutus/238557.php
Misiganes aeg on möödunud, kuid olen õnnelik kahe raamatu omanik.
Üks neist "Keskaeg", Mait Kõiv Priit Raudkivi, mida kohe ka tsiteerin:
Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral vallutada Pariisi ja vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks praeguse Normanida poolsaare Põhja-Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogiriigi ja nende järgi hakatigi piirkonda nimetama Normandiaks.
lk 41.
Õnneks mõlemat see raamat mulle pakkus.
Raamat räägib kuningannast, kes oli kaks korda Inglismaal kuninga naine.
Ethelred Nõutu ja Knud Suure kuninganna.
Raamat räägib 1000-1052 aastatest Inglismaa, Taanis ja Norras ning puudutab kogu muud ülejäänud maailma.
Heaks seosete tõmbamiseks.
Aga vaatame mida pakuvad antud raamatu piires välja toodud tegelaste elud, kui ajada näpuga järge muudest ajaloo raamatuist ning surfata netimaailmas.
Raamat näeb välja selline:
http://www.vanaraamat.ee/index.php?act=book_view&book_id=11512&t_id=32
Esialgu tegin otsingu netis ja eesti keeles.
"Emma, kuninganna"
leidsin igasuguseid "Emmasid", kuid mitte seda õiget.
Nüüd teadlikumana proovin ka "Normandia Emma"
Antud otsingiga satun aga juhuslikult sellisele infole:
http://www.zzz.ee:8080/docs/ROOT/Algernon/docShowArt?artid=1868&type=news_item
Normandia
On nõnda, et Prantsuse kuningas Charles III (Lihtne) otsustas ära osta Taani päritolu viikingid ja pakkus nende juhile Rollole tehingut, et too saab enesele Seine`i suuet ümbritsevad maad, juhul kui tõotab, et tõrjub tagasi rivaalitsevad viikingid. Sõlmitakse Saint-Clair-sur-Epte leping. Rollo pidas kokkuleppest kinni ja kõigest mõne põlvkonna pärast said viikingitest normannid, kes võtsid üle alamate keele ja ristiusu. Normandia hertsog Guillaume (William Vallutaja) on Rollo järeltulija kuuendast põlvest.
Inglismaa
Peale lastetu kuninga Edward Usutunnistaja surma 5 jaanuaril 1066 oli Inglise kuningatroonile 3 pretendenti: William Sohilaps (hilisem William Vallutaja), Harold Godwinson ja Norra kuningas Harald III (Harald Hardraada) .
See Harald Hardraada on huvitav mees. Ta on Olav Püha (Olav Haraldsson) poolvendadest noorim. 1030 osaleb ta Stiklestadi lahingus, kus hukkub Püha Olav. Harald ise saab haavata, kuid tal õnnestub põgeneda. 1031 (st. aasta peale Tartu vallutamist ja Ugandi maksusõltlusesse painutamist Jaroslav Targa poolt) jõuab Harald koos kaaslastega Kiievisse, kus astub Jaroslav Targa teenistusse. Ta osaleb Jaroslavi Poola kampaanias samal aastal. Mõni aeg hiljem leiame ta juba Konstantinoopolist Varangide seast. Harald paistab silma Bütsantsi kampaanias Bulgaaria vastu. Arvatakse, et rahad, mis Harald teenib Konstantinoopolis, aitavad tal ka hiljem Norra krooni tagasi saada. Harald lahkub Konstantinoopolist 1042. Imelikult kombel just aasta enne seda, mil Jaroslav Tark saadab Konstantinoopoli peale oma laevastiku.
Harold II ehk Harold Godwinson (umbes 1022 – 14. oktoober 1066) oli Inglismaa kuningas aastal 1066.
Harold oli Taani päritolu võimuka üliku Godwini poeg. 1053. aastal sai temast isa surma järel Wessexi krahv ehk kuninga järel mõjukuselt teine mees riigis. Ta paistis silma eduka sõjamehena, lüües aastatel 1062–1063 Walesi valitsejat. 1064. aastal saabus Harold Normandiasse, kus asus hertsog Williami teenistusse, kus sõdis edukalt Bretagne vastu. Normanni allikate kohaselt lubanud Harold aidata Williamile hankida Inglismaa trooni, ent tõenäoliselt on see hilisem fiktsioon, et õigustada Inglismaa vallutamist. Lastetu kuningas Edward Usutunnistaja plaanis trooni jätta hoopis oma sugulasele Edgar Æthelingile, kuid too oli vana kuninga surres liialt noor. Et Inglismaad ähvardasid korraga kaks invasiooni, nii Norrast kui ka Normandiast, otsustas inglise ülikute kogu kuningaks valida hea sõjamehena tuntud Haroldi.
William Vallutaja elik William Sohilaps. Sünnib 1027 Normandia hertsog Robert I ainsa ja ebaseadusliku pojana. Tema ema on parkali tütar. See teadmine varjutab kogu Williami elu.
1066 septembris tungivad norrakad ja normannid pea korraga Inglismaale. Norrakaid juhib Harald Hardrade, kes on liidus Haroldi venna Tostiga. Haraldi väes on 15000 meest. Fulfordi lahingus saavutab Harald suure võidu esimestei kohatud inglise vägede üle. Harald eeldab, et Harold Godwinson on allaandmiseks küps. Kuid Harold ise on teisel arvamusel. 25 sept 1066 kohtuvad Stamfordi silla lahingus Harold Hardraade ja Harold II väed. Haroldi raskelt relvastatud anglosaksi väed olid katnud nelja päevaga 185 miili, kuid valmis lahinguks. Haraldi viikingid, kes aga olid oodanud vastast saabuvat päevi hiljem olid paljud jätnud oma rasked turvised laevadele. See otsustas lahingu käigu. Kuigi viikingid osutasid tunde kestvat metsikut vastupanu, murdsid saksid nende kilbirivist läbi. Kui ka mõlemad viikingite väejuhid olid surma saanud, langes lahing lõplikult sakside kätte. Harald ise sai surma noole läbi, mis tungis ta kõrri. Tema armee sai nii kõvasti lüüa, et 300 – st laevast suundus vaid 25 tagasi Norra.
Kuid Harold ei saanud kaua lustida lahinguväljal. Samal ajal olid normannid juba Lõuna – Inglismaal maabunud. Nõnda pidid Haroldi väed kiirmarsile asuma, et taas ruttu teisele poole riiki jõuda. 14. oktoobril toimunud Hastingsi lahingus Harold langes ning William Vallutaja kroonib end inglise kuningaks.
See leitud lõik on väga põnev, kuna hõlmab peamiselt enne ja peale raamatus toimunud üksikasju.
Samas on aga tegu raamatus olnud isikute järglastega.
Kes aga kellest pärines.
Esimestel otsingutel mäletan, et leidsin Normandia Emma sugupuu. Ehk annab see selgust.
Inglise keeles: Emma de Normandie.
http://en.wikipedia.org/wiki/Emma_de_Normandie
Selgub, et Emma venna Richardi poja Roberti ja naise nimega Herleva sohipoeg oli William Vallutaja. Ehket Robert on ülalnäidatud artiklis kui Normandia hertsog Robert I ja Herleva on mainitud kui parkali tütar.
Williamit on raamatus ka mainitud, kuid ma ei mäleta, mis olid Emma emotsioonid sellega seoses.
Kõrvalepõige: Emma suguvõsapuus pole ära toodud ühe vennana piiskop Robertit.
Sugupuus on ära toodud ka Godwin.
Godwinil ja Githal oli poeg Harold II, neil oli veel palju lapsi, kuid ka tütar Edith, kes sai Edward Usunutunnistaja naiseks. Edward oli siis omakorda Emma ja Ethelredi esimene poeg.
Emma oma pojast Edwardist suurt ei arvanud. Ta oli juba sündides kole albiino laps, kuid kasvades ta ka suurt ei muutunud. Ometigi käis Emma peale Ethelredi surma Edwardit Inglismaa witanile esitamas, et teda kuningaks valitaks. Kusjuures enne värvis ta Edwardi kulme ja ripsmeid tumedamaks ja püüdis teda riietusega kenamaks teha.
Hiljem valiti Edward juba otse witani poolt kuningaks, kuid seda alles peale Knuti ning Knytte, Haraldi valitsemist. Kusjuures Emma siis seisis oma poja valitsejaks saamise vastu ning läkitas sõna Magnusele, et too Inglismaale kuningaks tuleks.
Ometigi sai Edward kuningaks ning ema ja poja vaheline suhe ei olnud kuigi ilus. Edward võttis Godwini juhtimise all olles ära ka kõik Emma varad.
Godwinit on raamatus kirjeldatud kui äraandjat ja niiditõmbajat.
Vaatan kas leian raamatust Williamit, Edwardit või Godwinit puudutavat infot.
lk.415
Emma ema Gunnor ütleb oma surivoodil:
"Ma ei saa aru oma tütrepoegadest. Goda ju õigustab oma nime, aga Edwardil ja Alfredil paistab harilikust rahvatarkusest puudu olevat. Ma ei oska nendega millestki rääkida,***- kui ma just ei tee Edwardiga juttu pühakutest ja Alfrediga jahikoertest!"
Emma oli sunnitud emaga nõustuma. Tema ja Ethelredi lapsed olid kõigi Knudi valitsemisaastate jooksul saanud kodust Inglismaalt korralikku ülalpidamisraha ega tarvitsenud Normandias kellegi ees sellepärast häbeneda. Ent kumbki poegadest polnud saavutanud mingit positsiooni Roueni õukonnas ega muidu maal tähelepanu äratanud. Kumbki polnud endale ka kallimat leidnud.
samal lehel tuleb üks teine fakt välja. Ometi ma ei tea, kas tegu on ikka õige Herlevaga.
lk 417
Emma räägib oma vend Robertile:
"Aga Robert, mis sa ometi oled teinud Herlevaga, nagu ma kuulma pidin?! On see tõsi, et sa läksid temast lahku?"
Vana piiskopi põsed lõid õhetama.
!Lahku ja lahku," pomises ta kimbatuses, "tema elab koos omadega Evreaux´s ja kannab hoolt mu krahvkonna eest. Meil läks lahti sihuke neetud ajujaht abielus piiskoppidele, et meie meelest oli targem kummalgi omaette elama hakata. Muidu on meil kõik nagu ennegi.*"
Kõigepealt, kas piiskop Robert ongi äkki Williami osa? Ometigi räägib Emma ajaloopuu teist keelt.
Teine põnev koht on nö "abielus piiskopid".
Raamatus on toodud ka fakt, et Alfred ja Edward olid Roberti kasvatada Normandias.
Kohe järgmisel lehel saan aga selgust Roberti küsimusele.
lk 418.
Emma on just teada saanud, et Robert on surnud.
Hertsog Robertil oli pisike poeg nimega Guillaume, aga see oli sohipeg ja täisealisusest alles kaugel. Naise nimi, kellega Robert oli kokku elanud, oli samuti Herleva ning ta öeldi olevat ühe Falais´parkali tütar. Emma polnud temaga kunagi kohtunud. Küsimus oli nüüd selles, kuidas suhtub Prantsusmaa kuningas lääniõigusse ja pärilusse, Mõistagi oli Robert enne Pühale Maale siirdumist lasknud Normandia isandail vanduda truudust Guillaumeõile, aga seesuguseid vandeid võis murda kiiremini, kui jõuad ühe "Ave" maha lugeda, oleks ainult kaalukas põhjus.
***
Kui asjad peaksid halvasti minema, võis see surm tähendada Normandia lõppu- sellisena, nagu Emma seda maad tundis.
Antud lehel olevast tekstist selgub, et koos Robertiga sai surma ka krahv Dreux, kes oli minu meelest Emma tüdtre Goda mees. Robert suri kohas nimega Nikaia.
Goda jäi leseks koos oma kolme pojaga. Goda pojad ei olnud vist märgitud suguvõsapuusse.
Godadki pole lapsena sugupuusse märgitud..:?
Sama lehel kõrvallehel on juttu ka Norra käekäigust.
lk 419
Knudi ebaseaduslik naine Alfiva ja nende poeg Sven löödi Norrast taganema. Knud olid nad sinna asevalitsejaks pannud. Tronnelagi mehed tagasi troonile Olavi poja Magnuse. Magnus oli alles 10 aastat vana.
*ajalugu kordus; "kuningas" Olavit oli juba hakatud austama kui pühakut, kuna Stiklestadi juures, kus Olav langes, väideti imesid ja endeid nähtud olevat,
Stiklestadi on mainitud ka ülevaolevas artiklis ning on mainitud, et Harald, kes oli Olavi poolvend, osales samuti selles lahingus, kuid sai põgenema.
Juttu on ka Emma kohtumisest Williamiga:
lk 448
Suri Emma vend Roueni peapiiskop Robert, tema matusele minnes kohtus ta esmakordselt ka kümneaastase hertsogi Guillaume'i, ehk Williami, ehk Wilhelmiga; erinevates keeltes omandas ta nimi erineva kuju, kuid kõik olid ühel meelel ta hüüdnime osas, milleks oli Bastard. Selle nimega pidi ta maadlema, kuni läks ajalukku William Vallutajana.
Ta oli juba nelja sugulase eestkoste all olnud: hetkel valitses Normandiat Willemi nimel üks Emma vennapoegi Gace Robert, surnud peapiiskopi poeg. Ta nimetas peale oma isa surma onupoeg Maugeri peapiiskopiks, kuigi see oli vaid 20 aastat vana.
Kuid samas olnud see same Gace Williami esimese eestkostja surma taga.
Selle teemaga seoses leidsin netist selliseid raamatuid:
Lähen kasutatud raamatute poodi uurima, mida neil head on pakkuda.
02.04.11.
Leidsin raamatust "100 kuulsat katedraail" lisainfot Westminster Abbey Londonis, kus on lisaks mõningaid põnevaid fakte.
Seal on kirjas lk 162.
Sellest ajast peale kui William Vallutaja 1066. aastal siin endale ise krooni pähe pani, on peaaegu kõik Briti kuningad ja kuningannad- kokku 37- kroonitud Westminster Abbeys.
Lisaks on kirjas, et Elisabethi troonimine kestis seal 4 tundi (1953.aastal) ning esimest korda ajaloos kajastati seda ka meedias. Seal toimub ka kuningliku perekonna leinajumalateenistus, kuigi alates 1970 ei maeta monarhe enam kirikusse, vaid Windsori lossi valdustesse. Nimetatud katedraal ei allu mitte piiskopile, vaid kuningakojale. (ametlik nimi: The Collegiate Church of St.Peter of Westminster)
Esimene, kloostriga seotud kirik oli pühendatud apostel Peetrusele. 1050.aastal asendas viimane anglosaksi kuningas Edward Usutunnistaja selle romaani, hiljem normanni ehitisega. 1245. aastal alustas Henry III kulukat ettevõtmist: plaanis oli ehitada gooti stiilis katedraal.
Tekib küsimus, kas tegu on ikka selle sama ehitisega, millest oli juttu raamatus.
Ehitis, mis oli Knuti jaoks erilise tähtsusega? Või ajan ma teise hoonega segi?
Samas on seal ka kirjas:
Saja aasta jooksul jäi gooti kooriosa normanni kirikulöövi lisandiks, 1377. aastal lasi Richard II selle kompleksi maha lammutada ning alustas võimsa kirikulöövi ehitamist.
ehket tegu ikka sama hoonega, millest ka raamatus juttu, kuid seda uuendati sajandist sajandisse.
Lisaehitustest on veel juttu:
Põhiliseks muudatuseks oli kabeli juurde ehitamine aastatel 1503-1519, mis valmisid Henry VII ja tema järetulijate ajal.
Westminsteris paiknevad erinevad kuningate kabelid, nii Henri VII, kui ka Edward Usutunnistaja kabel asub seal. Seal puhkavad ka Elizabeth I (1533-1603) ja tema poolõde Mary I- "kaaslased nii troonil kui ka hauas". Samuti šotlaste kuninganna Mary Stuart, kelle pea raiuti maha Elizabeth I käsul.
Tema peog, Šotimaa kuningas James VI lasi talle püstitada hauamonumendi, mis on veel uhkem kui tema nõbu Elizabeth I oma.
Sinna on maetud või mälestustahvliga austatud palju kirjanikke, nimetatakse nö Poets Corner. Samuti on kuulsate riigimeeste hauamonumendid.
Emma raamatus on kirjas nii:
lk 463.
St. Peteri klooster Londonis, mille oli asutanud vana kuningas Edgar, oli viimastel aastatel rohkem tuntud Westminsteri nime all. Suurem osa selle kõrval seisnud kuningalossist oli, nagu me teame, põlenud maha vahetult enne kuningas Knudi surma, aga kloostrikirik oli alles. Sinna maetigi nüüd kuningas Harald enne witani kokkutulekut Hardeknudi "taasvalimiseks" Inglise kuningatroonile.
Ehket mitte Knud ei olnud kurvastanud sellepärast, et Westminster Abbey põles, vaid selle kõrval oli kuningakoda. Sellest täpsemalt raamat lk 423
Emma oli alles mõne nädala kodus Inglismaal olnud, kui talle toodi Winchesteri sõnum, et ta abikaasa kuningas Knud oli Shaftesburgis surnud. See juhtus 12. novembril 1035 ning Knud oli äsja saanud nelikümmend kaks aastat vanaks.
Mõnede arvates oli kuningas surnud kurvastusest selle üle, et ta armastatud Westminster House oli maha põlenud.
Teised meenutasid, et kuningas Knudi isa Sven Harkhabe oli samuti kukkunud jala pealt samas vanuses, ilma et keegi oleks midagi kuulnud mingist haigusest või õnnetusest.
Lisaks on juttu Westminsteri kloostrist, kui Emma peale pulmi koos Ethelrediga ratsutab Londonis.
Ta on Ethelred,
lk 42
Ta pööras ennast sadulas poolest saadik ringi ning osutas: seal kavatseb ta lasta vana linnuse korralikuks lossiks välja ehitada- otse kloostri kõrval, mille oli rajanud ta isa, kuningas Edgar. See oli St. Peteri klooster ehj Westminster. Isa oli olnud küllalt ettenägelik muretsemaks endale sinna tühja krunti, enne veel, kui London nii neetud kombel kasvama hakkas. Hea oleks, kui pääseks elamast keset haisu ja trügimist.
Kas ja kust leiaks infot selle kõrval oleva lossi kohta? Kas see kunagi ka taastati?
Leidsin infot:
http://en.wikipedia.org/wiki/Westminster
Kus on kirjas, et nimi Estminister kirjeldab piirkonda, kus paiknevad Westminster Abbey ja Westminsteri loss.
Lossist ka ilus pilt:
Seega on loss täiesti olemas, peab veel uurima, mis ütleb lossi ajalugu selle loomise kohta.
Enne aga veidi Westminster Abbey ajaloost. Vaatame, mida Wikipedia meile lisaks annab.
Eelneva info alusel teame, et Edward Usutunnistaja asendas romaani normanni ehitisstiiliga.
Emma raamatus on ka kirjas, et kloostri ehitas vana Edgar, Ethelredi isa. Aga kas sellele faktile saame ka kinnitust?
Kahjuks on wikipedia selle koha pealt nõrk.
Leidsin lehe, kus on ära toodud kloostri ajalugu sajandite kaupa.
10.sajand- 960.ndal aastal Londoni piiskop Dunstan viis 12 munka "Thonrney saarele", mis oli isoleeritud ning paiknes Thamesi jõe kaldal. Seal on kirjas, et kuningas Edgar toetas neid maaga, kuid veel pole juttu kloostri rajamisest.
Näib nagu mungad läksid sinna piirkonda enne kloostrit ja hakkasid seda siis rajama.
Igastahes need 12 munka alustasid igapäevast jumalateenistuskombeid ja nee don seal jätkunud siiamaani.
11. sajand- Edward Usutunnistaja asutas Westminsteri lossi kloostri kõrvale ning lasi ehitada uue kiriku, mille pühendas St. Peterile ja mis pühitseti 28. detsember 1065.a. Edward suri paar päeva hiljem. William vallutaja valis selle kloostri enda kroonimiseks 25. dets 1066.
Ehket klooster oli olemas juba enne, kirik ehitatid Edwardi ajal.
Endiselt pole siin mainitud, kes siiski selle kloostri rajas.
Vaatan veel ajaloos edasi, mida põnevat seal Westminsteris veel toimus.
12. sajand- 1161 tehti Edward Usutunnistajast pühak. Paavst nimetas Edwardi pühakuks ja 13. okt 1163 viidi ta luud uude pühapaika, kus olid maetud ka Henry II ja Thomas Becket, kes oli Cantenbury peapiiskop. See tegi kloostrist palverännaku asukohaks.
Siin on nimetatud Edward Usutunnistaja- saintly king :)
Tõlkest on raske aru saada, kuid arvan, et esialgu oli Edward maetud kuhugi aeda, kuid hiljem toodi ta kloostrisse sisse ja tehti talle eraldi kabel, kuhu ta luud viidi.
Edasi tuleb ajalugu erinevate uuenduste ja kroonimiste kohta, Hetkel see ei köida.
Aga siiski- tahaks teada, miks ja kudias esimene kivi kloostrist paika pandi. Uurin veel.
Leidsin!
Klooster on olnud tugevais seoses erinevate kuningateg ning saanud annetusi valitsejatelt. Alates kuningast Edgar (valitses 959-975), kes andis suure tüki maad, mis hetkel moodustab paeaegu kogu Westminsteri piirkonna.
Ja siis tuleb taas juttu Edwardist, kes ehitas lossi ning kiriku.
Samas siiski ei saanud ma infot, kes siiski rahastas kloostri ehitust.
Samuti mainitakse igalpool Edwardit kui lossi rajajat, samas kui Emma raamatus oli kirjas, et tegu oli siiski Knutiga.
Püüan üles leida raamatust selle koha, kus Knut alustas ehitamist.
Leidsin sellise vahepala:
lk 332
Torkel oli Londonis. Kuningas oli ta enda juurde kutsunud, kuid Wardrobe House´is kuningat polnud. Arvati, et kuningas viibib Westminsteris palee ehitusel.
***ja ületama kitsa silla; Westminster asetses saarel. Ta leidis kuninga ehitustellingutelt vana hoone hallis.
***ja ületama kitsa silla; Westminster asetses saarel. Ta leidis kuninga ehitustellingutelt vana hoone hallis.
***
"Seal üleval on tore võlv," lausus ta ning osutas sinna, kus oli äsja seisnud. "Ma otsustasin kõigepealt vana hoone korda seada, enne kui uue kallale asuda."
***
Torkel vaatas ehitustellingute ja tellisevirnade keskel ringi. Kahtlemata oli see ilus maja, aga Wardrobe House´i ei saanud see ometi asendada, nii kitsas nagu siin oli. Nagu ta aru võis saada, oli Knud juba tükk aega lasknud uue lossi tarvis plaane ja jooniseid koostada. Torkel oli lootnud suurt osa uuest hoonest juba valmina näha saada...
Vähemalt Emma raamatu järgi oli Knud see, kes alustas Westminsteri lossi ehitamist.
Kas aga fakt vastab tõele?
Vaatame, mida põnevat leiame veel Westminster lossi kohta.
Wikipediast leiame, et
Loss on hetkel kasutuses kui valitsuse hoone.
On toimunud aastate jooksul palju restuareerimise ja muud säärast.
On mainitud ka, et Knud Suur (valitses 1016-1035) oli esimene hoone kasutajaid kuningliku residentsina.
Lisaks on seal muud infot, mis aga hetkel mulle nii suurt huvi ei paku.
Kuna Emma raamat näitas Edward Usutunnistajat suhteliselt halvas valguses, on ta aga ajaloo lehekülgedel selle ajastu tihedamalt mainitud tegelane.
Kas siis pühadus tekibki ei millestki?
Vaatan, mida ma Edward Usutunnistaja kohta leian.
Eesti keeles on rakse infot leida, kuid leidsin veidi välise infokillu.
http://et.wikipedia.org/wiki/Buckinghami_palee
Nimelt Buckingham palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja.
Hiljem on seda maa-ala müüdud, kingitud ja konfiskeeritud korduvalt. Nii on selle maa-ala omanikeks olnud William Vallutaja, Westminster Abbey, Henry VIII ja James I. Kuid esimene loss ehitati sellesse kohta arvatavasti alles 1624. See põles 1674 maha.
Ehket ainult maalapp oli Edwardi omandis. Ja loss ise ehitati sajandeid hiljem.
Päris põnev artikkel:
http://www.postimees.ee/110107/esileht/meelelahutus/238557.php
"Inimkonna ajalugu" raamatus oli kirjas, et Pühale Maale saadeti Normandia hertsog Robert. Kas tegu sama Robertiga, kellest oli Emma raamatus juttu? Vt aasta üle.
Knuti ajastust oli äärmiselt vähe eelmainitud raamatus juttu. Mõned leheküljed olid.
Olid ka mõned read William Vallutajast.
Kuid suurt midagi ei olnud siiski.
Hillar Palamets | "Vanaaja kultuurist ja olust..." | 1967 | 4,50 EUR ( 70 EEK ) | |
Hillar Palamets | "Keskaja kultuurist ja olust..." | 1982 | 4,47 EUR ( 70 EEK ) | |
Mait Kõiv, Jaak Naber, Priit Raudkivi, Tõnis Ritson | "Keskaja ajalugu: kuni 15. s..." | 1991 | 2,88 EUR ( 45 EEK ) |
Misiganes aeg on möödunud, kuid olen õnnelik kahe raamatu omanik.
Üks neist "Keskaeg", Mait Kõiv Priit Raudkivi, mida kohe ka tsiteerin:
Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral vallutada Pariisi ja vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks praeguse Normanida poolsaare Põhja-Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogiriigi ja nende järgi hakatigi piirkonda nimetama Normandiaks.
lk 41.
Subscribe to:
Posts (Atom)