film Aleksander

http://www.imdb.com/title/tt0346491/

Alexander, 2004.

Suurejooneline seiklusdraama legendaarsest Makedoonia kuningast Aleksander Suurest (Colin Farrell), kes oli 32-aastaseks saades vallutanud ligi pool maailma ning loonud impeeriumi, mis ulatus Egiptusest Indiasse. Sellele eelnesid kaheksa ränkrasket sõja-aastat, mis tegid noorest valitsejast tõelise ”sõjajumala”, aga ka keerulised suhted oma emaga, antiikmaailma kõige kaunima naise Olympiasega (Angelina Jolie).

Hephaistosega armulugu- homosuhe?
Alexandri isa võttis uue naise Eurydekese, kes jäi varakult rasedaks.
Aleksandri ema kartis, et uus laps saab valitsejaks.
Makedoonia ja Kreeka
Philippos oli kuningas.
Zeusi kummardamine.
Aleksandri isa käskis vabandada teda solvanud mehe ees, kes oli Eurydekese sugulane.
Isa heitis ta välja.
Philippos mõrvati ja Aleksander sai 20neselt kuningaks.
Aleksander vallutas ka Egiptuse ja ta kuulutati vaaraoks.
Gaugemala
võitlus pärslastega, Dareios oli nende juht.
enne lahingut palvetas jumal Phobose poole, kes oli Hirmu jumal. Hirm paneb mehed paremini võitlema.
ohverdasid enne lahingut pulli.

Babülon
Kõik armastasid Aleksandrit.
Aga väide: Babüloni siseneda oli kergem, kui sealt lahkuda.
Babüloni nad sisenesid, kuid kuna Dareidos oli elus, siis legitiimselt polnud ALekander kuningas.
Filmis näidatakse ruumi täis naisi ja iharaid meesi.
Dareiose vanim tütar, Tuhande roosi printsess Stateira.
Palus elu oma perekonnale ja selle Aleksander ka andis.
Lubas neil palees elada nagu oma perekonnal.
Aleksandri ema saatis talle kirja, manitsedes teda ettevaatusele ning palus end Babüloni kutsuda.
Ent ta seda ei teinud.
Ületas Oxiose jõe.
Alexandri soovid maad vallutada olid ehk ajendatud ema eest põgenemise vajaduse tõttu.

Sagdia
Aleksander tahtis abielluda aasia naisega, kuid teised olid vastu, kuna see solvas makedoonlasi.
Vaidlus oli päris vihane.
Aleksander abielluski mõjuvõimuta naisega.
Filmis üritas Roxanne teda tappa, kuid nähes, et Alexander temast hoolib, loobus.

Aleksandrit püüti tappa, kuid ta sai jälile ning piinas ja tappis kavatseja.
Parmenion oli selle poisi isa, ka Parmenion tapeti.

Jõudsid Indiasse, vihm, mehed tahtsid koju.
Indias tehti head nägu, kuid tegelikult teda vihati.
Kõik soovitavad Aleksandril lõpetada vallutamine, kuid ta ei allu sellele jutule ning jätkab rännakuid.

Indias tekkis äge vaidlus Alexandri ja Kleitose vahel. Suures vihaoos tappis Alexander Kleitose.

Makedoonia 8 aastat varem.
Näitab päeva, mis tähistab Kreeka alistumist Makedooniale.
Filippos oli Aleksandrile andestanud.
Filippos tapeti laval, kui ta esines rahvale.
Kohapeal ülistati ka Aleksandrit kohe uue kuningana
Aleksander süüdistab ema selles.

Indias
Kõik soovivad tagasi minna, tekib armee mäss Aleksandri vastu.
Aleksander laseb tappa vastuliikujad.
On uus lahing, kus osalevad elevandid.
Aleksandri väed on vähemuses
Aleksander käitub meeleheitlikult ning saab oda rindu.

Kuid ta jääb elama ja nad võidavad viimase lahingu.
Otsustab lõpuks mehed koju lasta.

Tagasi Babülonis
Aleksander võtab endale veel kaks naist.
Hephaistion kaotab tervise, sureb.
Aleksander süüdistab oma naist Roxane.

Aleksander mürgitatakse, tal pole järglasi.
Oodatakse et ta ütleks oma järglase, kuid ta ei tee seda.

323. aastal ta suri.

Peale seda oli 40 aastat sõdu, kuni riik jagati neljaks.

http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Suur
valitses 336-323 eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.
Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta 20-aastaselt pärast tema isa mõrvamist ihukaitsja Pausaniase poolt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid.
Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem.
Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni(kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKrIssose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna.

Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida oma esialgsete plaanidega, mis ilmselt nägid ette vaid Väike-Aasia vallutamist, vaid selle asemel vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta ka Dareiose rahupakkumise tagasi.

332 eKr piiras Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist Tüürose linna. Linn oli talle alguses alistunud, kuid konflikt oli uuesti puhkenud, sest ei olnud suudetud jõuda kokkuleppele ohvritalituse suhtes. Linn õnnestus lõpuks vallutada Küprose ja foiniiklastelt kokkukogutud laevastike abiga, 8000 elanikku tapeti, ülejäänud müüdi orjadeks. Sama aasta septembrist novembrini piiras armee Gazat. Makedoonlastel õnnestus linnamüüri lõik alt ära õõnestada, nii et see kokku varises ja sealt kaudu linna tungida. Jällegi järgnes veresaun, Gaza väeülem lohistati sõjavankri taga surnuks.

Nüüd kuulus kogu Vahemere idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta Egiptusesse, mis talle vastupanuta alistus. Seal rajas taAleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu ka mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 18^[viide?]), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma.

Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida Indiasse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad.

Kevadel 323 eKr oli armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem oli kuningas kavatsenud liikuda Vahemere piirkonda. Juuni keskel suri Aleksander aga ootamatult ning kohe algasid diadohhide sõjad tema riigi jagamise pärast.

Gaugamela lahingut näitas filmis. Filmis on sellele lahingule päris palju energiat kulutatud :) 

http://et.wikipedia.org/wiki/Gaugamela_lahing

Gaugamela lahing ehk Arbela lahing peeti 1. oktoobril 331 eKr Aleksander Suure vallutusretkede käigus Makedoonia ja Pärsia vägede vahel. Makedoonia vägesid juhtis Aleksander, pärslate eesotsas oli kuningas Dareios III. Lahing toimus tänapäeva Iraagi põhjaosas Arbīlist(Arbela) lääne pool asuva Tel Gomeli (Gaugamela) kohal ja lõppes otsustava makedoonlaste võiduga.

Arrianuse järgi oli makedoonlaste sõjajõududeks 40 000 jalaväelast ning 7000 ratsanikku. Pärslastel oli vastu panna 200 000 jalaväelast, lisaks suur ratsavägi, vikatitega varustatud sõjakaarikud ning sõjaelevandid.

Makedoonlaste kaotused ei olnud suured, langenud oli vaid ligikaudu 500 meest, pärslastel oli seevastu 50 000 langenut.

Gaugamela lahingus puutus Aleksander esimest korda kokku sõjaelevantidega.

Pärast lahingut tapeti Dareios III tema oma satraapide poolt. Aleksander aga liikus edasi Babüloni poole.

http://et.wikipedia.org/wiki/Dareios_III
Dareios III (umbes 380–330 eKr) oli Ahhemeniidide Pärsia viimane valitseja aastast 334 eKr kuni surmani. Ta jäi sõjas alla Aleksander Suurele ning tapeti oma alluvate poolt. Aleksander lasi ta suurte auavaldustega maha matta, et nii oma võimu Pärsia impeeriumi üle legitimeerida.





Muu info: mulle näib, et Alexandri lemmikmeest mängib kuulus laulja, pean seda veel uurima.
Ning märkasin, et üht väejuhti mängis ka näitleja, kes tudorite seriaalis on Henry VIII-s.

Mul on õigus,  Hephaestion i mängibki Jared Leto, too laulja.
http://www.imdb.com/character/ch0034660/

Lisaks mängis Ptolemit Anthony Hopkins- nö loo jutustajana ning sõjaretkel osalejana.

Roxanne näitleja oli Rosario Dawson.

Henry VIII näitleja on Jonathan Meyer:
http://www.imdb.com/name/nm0001667/

Rahvusramatukogus ajaloos tuhnimas

Väljas on imeline päikesepaisteline ilm.
Rahvusraamatukogu aknast on võrratu vaade erinevatele majade katustele.
Täna on 3 märts. Kolm kuud tagasi juhtus midagi imelist.
Elu on ilus.

Juba esimesel poolminutil sattus mu kätte raamat nimega "Ajalugu- täne ja näitlik teejuht"
Vaatame, mida põnevat sealt leiame.

Kuigi minu huvi ajaloo vastu algas just 1000 aasta saabumisega Inglismaal, siis on kindel see, et Inglismaa ei eksisteerinud üksinda ses maailmas ning toimusid olulised mõjutused nii enne kui ka pärast seda aega.

Käesolev raamat annab hea ülevaate olulisematest sündmustest erinevatel ajajärkudel.
Paneme need siis kenasti kirja, õigemini need huvipakkuvamad :)

lk 154

700
u 700- Inglismaal kirjutati Lindisfarne' i evangeelium (millega tegu?)
717- Moslemite sissetung Hispaaniasse
725- Alnglosaksi õpetlane Beda Venerabilis levitab euroopas AD (Anno Domini) ajaarvamissüsteemi
727- Bütsansti keiser Leo III keelustab usukujude kummardamise
732- moslemid saavad Poitiers' juures Prantsusmaal frankide käest lüüa; see peatab moslemite tungimise Lääne-Euroopasse
(minu kommentaar: minu mäletamistmööda on moselmid just peamiseks põhjuseks, miks Pippini järglasi troonile aidati. Kuna Itaalia piirkond ei saanud enda kaitsmisega hakkama, siis ootasid nad kaitset Saksamaa piirkonna poolt)
740- maajade hilisklassikalise ajajärgu kõrgpunkt Kesk-Ameerikas
750
753- Pippini juhitud frangid tungivad Itaaliasse
774- Lombardid saavad Põhja-Itaalias Karl Suure käest lüüa
u 782- Karl Suure õukonda värvatud õpetlased hoogustavad Karolingide renessanssi
u 790- algavad viikingite retked Lääne-Euroopasse
(viikingi retkede tungimine Lääne-Euroopas oli oluliseks sammuks edaspidise ajaloo kujunemisel Inglismaal)
800
800- Paavst Leo III kroonib Karl Suure roomlaste keisriks
814- Karl Suure surm
843- Verduni lepinguga jaotatakse Karl Suure riik kolmeks: lääne-ja idaosad vastavad umbkaudu Saksamaale ja Prantsusmaale.
(võimule said Karl Suure pojad, mis põhjustas edaspidi kodusõdu)
850
u 860 Ida-Euroopas kinnistub kyrilluse tähestik
866- viikingid hõivavad Yorki linna ja asutavad Põhja-Inglismaal oma kuningriigi
878- Wessexi kuningas Alfred võidab taanlasi Edingtoni lahingus ja peatab taanlaste edasitungi Inglismaal
900
906- Madjarid purustavad Moraavia (Tsehhi idaosa) ja hakkavad tegema retki Ida-Euroopasse
910- reformitud benediktiini kloostri asutamine Prantsusmaal Clunys.
911- viikingid asutavad Normandia hertsogiriigi
(sellest riigist on siis pärist ka kuninganna Emma) 
932- Otto I valitakse Saksa keisriks
950
955- Saks akuningas Otto I võidab madjareid Lechi (Lechfeldi) juures, peatades nende tungi läände
966- Mieszko I asutab Poola riigi
(minu meelest oli ka emma raamatus tollest Miezkost juttu. Emma perekonnast keegi abiellus poolakaga?)
972- kuningas Edgari kroonimine Bathis tähistab Inglise kuningriikide ühendamist.
Ühtse Ungari riigi loomine vürst Geza juhtimisel.
986- Erikr Punane paneb aluse viikingite asunduseke Gröönimaal
987- Kapetingide dünastia algus Prantsusmaal
u 990- Tolteegid hõivavad maaja linna Chichen Itza
1000
1000- Istvan kroonitakse esimeseks Ungari kuningaks
(istvanist oli kindlasti emma raamatus juttu) 
1013- uus Taani sissetung Inglismaale
(siit ta tuleb! Knud!)
1016- Inglismaa, Taani ja Norra ühendatakse Knudi kuningriigiks
1044- Hiinas avaldatakse püssirohu retsept
1047- normannide vallutuste algus Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias
1050
1054- Katoliku ja õigeusu kiriku lõplik lõhenemine
1066- Hastingsi lahing toob normanni vallutajad Inglismaale
(Kas mitte Willem the Bastard polnud normann?)
1071- Normannid vallutavad viimase Bütsantsi valduse Itaalias.
1076- Investituurtüli: paavst Gregorius VII heidab Saksa keisri kirikust välja.
1099- Jeruusalemma vallutamine Esimese ristisõja ajal
1100
u 1115 Bütsantsi kunsti renessanss Alexious Komnenose ajal
u 1118 rahatakse Templirüütlite ordu
1122- Wormsi konkordaat lõpetab investituuritüli
1144- Moslemid alistavad ristisõdijate Edessa riigi.
1145- Teise Ristisõja algus
1147- Almonaahid asuvad Lõuna-Hispaaniasse
1150
u 1150- asutatakse Pariisi ülikool
1169- Inglismaa asub Iirimaad vallutama
1187- Salah ad-Din hävitab Hattini lahingus ristisõdijate väed
1189- Kolmanda Ristisõja algus
1200
u 1200- Inkad asuvad Manco Capaci juhtimisel Andidesse Cusco ligidal
1204- Neljandas ristisõjas vallutatakse Konstantinoopol
1209- Algas Albi ristiretk ketserite vastu Lõuna-Prantsusmaal
u 1216- asutatakse dominiiklaste ja frantsisklaste mungaordu
1217- Viienda ristisõja algus
1250
1261- Bütsantslased võtavad Konstantinoopoli ristisõdijatelt tagasi
1276- Esimene Euroopa paberiveski Itaalias Fabrianos
1277- algavad mereretked Itaaliast Flandriasse
1291- ristisõdijate sadam Akkon langeb mamelukkide kätte
1300
u 1300- Osman I asutab Osmani riigi; Osmani vallutuste esimene järk
1302- viimane kristlik eelpost Pühal maal langeb mamelukkide kätte
1337- algab 100 aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahjel
1347- pärast Lääne-Aasia laastamist jõuab Must Surm Euroopasse
1350
u 1350 konflikt inkade ja Chimu riigi vahel Lõuna-Ameerikas
u 1354- Osmanid okupeerivad Gallipoli (Gelibolu), omandades esimese jalatäie maad Euroopas
1360- Bretigny rahu lõpetab sajaastase sõja esimes järgu
1375- valmib kataloonia atlas, esimene tuntud kaubateede atlas
1378- algab suur usulõhe rivaalitsevate Rooma ja Avignoni paavstide vahel
1389- Kosovo lahing, osmanid saavad võimu balkani üle
1400
1415- Inglismaa lööb Agincourt' i lahingus Prantsuse armeed. Portugaallased vallutavad prints Henrique meresõitja juhtimisel Ceuta, Euroopa esimese alalise tugipunkti Põhja-Aafrikas.
1428- algab asteegi riigi laienemine Kesk-Ameerikas
u 1430- Brugge kujuneb Loode-Euroopa kaubanduskeskuseks
1436- Portugali maadeuurija möödub Boujdouri neemest, tehes algust Lääne-Aafrika ranniku uurimisega
1438- Lõuna-ameerikas algavad Pachacuteci juhtimisel inkade vallutusretked.
1445- Johann Gutenberg võtab Euroopas kasutusele trükipressi

Koos ristiusu saabumisega Euroopasse, koondus haridus ümber piibli. Vand kreeka klassikalised teadmised hääbusid.
Seda peamiselt Lääne-Euroopas, samas kui Idas kreeka teadmisi säilitati ning hiljem imbusid need tagasi Lääne-Euroopasse, pannes aluse Euroopa intellektuaalsele taassünnile.
Näiteks Ida-Euroopas oli Aristoteles Islami õpetlastele filosoof suure algustähega, teda tõlgiti, tsiteeriti.

Karl Suur andis haridusele peamise tõuke, enne seda oli haridus minimaalne.
Kuigi kasutati kreeka õppimise algtõdesid süsteemide loomisel, ei uuritud aga kreeka tekste, vaid rõhuti piiblile.
Kuid 12 sajandil toimus oluline muutus- teadmised liikusid Idast Läände. 13 sajandisk olid Euroopa õpetlastele kättesaadavad kõige olulisejmate klassikaliste tekstide ladinakeelsed tõlked.

Antiikfilosoofide tööde taasavastamine koos kristliku teoloogia arenguga hiliskeskajal viis skolastilise liikumiseni.

Parem arusaamine klassikalisest väitluskunstist ja kasvav haridustarve viisid 12-13. sajandil esimeste ülikoolide asutamisele. Keskaegsed ülikoolid kujunesid välja varasematest kiriku- ja kloostrikoolidest.
14. sajandil eemaldus ülikool kirikust.

Ülikoolide kasv ja skolastika viisid renessansiajastu humanistlikke ja intellektuaalsete liikumisteni.
Renessansi vaimuelus sai keskseks pigem inimmõistust- ja väärikust rõhutav humanism kui kristlik alandlikkus ja ülematele kuuletumine, mis oli iseloomulik keskaegsele kirikule.

lk 186

Must Surm
Muhkkatk, mis sai tuntuks kui Must Surm (hilisem nimetus), levis Euroopasse Kesk-Aasiast, kus see oli juba laastamistööd teinud.
See võis Euroopasse jõuda 1346 aasta sõgisel, kui tatarlaste vägi piiras Kaffa jõukat kristlaste enklaavi (praegu Feodossija sadamalinn Ukrainas) Siideiteel ja piiravate väesalkade hulgas puhkes katk.

Katku tõttu toimus elanikkonna järsk kahanemine (60 protsenti elanikkonnast võisid 14.sajandil katku surra), mistõttu vähenes töötegijate arv ning seetõttu kasvasid hinnad. Euroopa rahvaarv jõudis katkueelsele tasemele alles 16.sajandil.

Huvitav fakt: väidetavalt puhuti vanas hiinas torukese või suleputke abil rõugehaige villikestest jahvatatud pulbrit teiste haigete ninasõõrmeisse. Kui see vastab tõele, on tegu esimese teadaoleva vaktsineerimisviisiga.

Olin keskkooli ajal väga suur antiikajaloo huviline. Julius Caesar jms tegelased olid minu suureks huviobjektiks. Võisin neist lugeda lõputult. Mäletan, et kui saabus antiikajaloo lõpp koos barbarite saabumisega, siis tekkis minus suur hämar aeg ja ma ei saanud ega olnud ka motiveeritud edasisest aru saama. 
Nüüd hiljem koos Emma raamatu lugemisega, saabus minusse uus tung uurida ajalugu alates 1000 aastast. 
Endiselt oli ajajärk kahe erineva ajastu vahel minu jaoks hämar ja mõistetamatu.
Nüüd olen ajapikku veidi seda ajajärkku kombanud, et paremini mõista, kuidas maailm just sellisel viisil edasi arenes ning mis olid olulisteks pöördepunktideks. 
Ometi on ju alati nii, et muutuste ajad on segased ning täis tikutud lühikesi valitsemisaegu. 
Eks seegi on motivatsioonile mõjunud laastavalt. 
Kuid tunnen nüüd, et astun korra sellesse sogasesse vette ja püüan antud raamatu abil mõista, mis siis tegelikult juhtus. 

Siit edasi tuleb uus sissekanne, muidu muutub asi juba segaseks :)
Uus sissekanne: "Bütsants- enne, selle ajal ja peale seda"

Karl Suur

Olen Saksamaal Bremenist 180 km linnas nimega Peine.
Enne siia tulekut uurisin veidi Bremeni kohta ning avastasin, et Karl Suur alistas nad ja muutis kristlaseks.

Bremenit mainitakse esmakordselt 782. aastal. 787. aastal asutas Karl Suur Bremeni piiskopkonna ja linn sai Põhja-Euroopa ristiusustamise keskuseks. 1260. aastal sai Bremenist hansalinn.
http://www.wikipedia.ee/w/index.php?title=Eri%3AOtsimine&search=bremen

Küsimus tekkiski mul rohkem sellest, et Karl Suure aeg oli suhteliselt imelik ja keeruline, et mis maalasega oli siiski tegu ja mis maid ta valitses. 
Sellele küsimusele annab selgust eesti keelne wikipedia, kus pole küll palju infot, kuid info on siiski piisav.

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad (Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa.

Ehk sealt edasi saab selgust ka Frangi riigi moistele:
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France).
Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast.
http://www.wikipedia.ee/wiki/Frangi_riik

Ehket Frangiriik oli praegune Prantsusmaa suuremas joones. 
Nüüd aga pakub huvi, et kust pärinesid siis need frangid, kes roomlastele kuulunud Gallia vallutasid. 

Frangid (germaani keeles 'vabad') olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal. Sõna "frangid" seostatakse nende relva, kaheteralise sõjakirve francea nimetusega.
http://www.wikipedia.ee/wiki/Frangid

Ehket gremaanlased ise alistasid Gallia ehk tulevase Prantsusmaa ning loid sinna riigi. 
Seejärel tekkis prantslasest valitseja, kes oma endised hoimlased alistas saksamaa aladel. Ehkete sakslane anastas tegelikult sakslast.
Kuidas on aga vöimalik, et kahe riigi rahvused on niivörd erinevad?
vaatan korra Prantsusmaa ajalugu.

Siit leidsin infot, et enne germaane elasid seal keldid, kelle kohta on järgnev kirjeldus:

Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet – Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse.
http://www.wikipedia.ee/wiki/Keldid

 ehket need samad keldid voisidki germaani verega segunedes anda sellise tulemuse, nagu prantslased praegu on. Mis on Indoeuroopa?


Indoneeslased:
Pontose steppidest jätkunud liikumist avab praegu levinumaks ja tugevamaks indoeurooplaste tekke teooriaks olev Leedu päritoluga ameerika arheoloogi Marija Gimbutase (1921–1994) kurgaanide hüpotees.^[3] Selle järgi elasid indoeurooplaste protoindoeurooplastest eellased Mustast ja Kaspia merest põhja pool asuvatest praegusel Lõuna-Venemaa ja Ukraina alal Pontose steppides.

ehket Keldid olid pärit venemaa aladelt. ja see annab selgust ka, miks prantslased on veidi teistmoodi kui sakslased.

Kehva aedniku kolmas tegu

Teisest sammust on möödas suisa paar nädalat ning ainult mu isa kastmine on olnud tegevuseks peenarde juures.

On toimunud veel mingeid muudatusi, kuid ei midagi erilist.

Pean tunnistama, et eelmine kord jäid redised harvendamata ja seekord oli neid suisa terve puhmas.
Ja ega ma suurt ei looda, et neist midagi saab. Usun et harvendasin välja 99% redistest. Hirmus halb aednik olen.
Seekordne tarkuse ammutamine rajaneb aga teoorial: Iseenda vigadest õppimine.
Seega järgmine kord siis juba paremini ja targemalt.

Vasakult alustades siis:
Murulauk
Sibul
Kurk
Kurk
Rooma salat
vürtsbasiilik
redis.

eelmisel korral pikeerisin rediseid kõrval olevasse peenrasse:

Nende olukord ei paista olevat just kõige parem. Taimed on välja veninud ning mööda maad laiali.
Ma puhastasin mulla ning nokkisin mõned umbrohud ära.
Muud ei oska teha. Ehk hiljem võtan mõned eriti välja veninud taimed vahelt välja.

Leidsin päris põneva artikli:

KEVADKUULUTAJA REDIS
Redis pärineb arvatavasti Aasiast. Euroopasse jõudis redisekasvatus alles keskajal, esimesed redisesordid aretati arvatavasti Hollandis ja Itaalias. Et redist loetakse aedrõika teisendiks, siis on mõistetav, miks neid teabekirjanduses sageli koos käsitletakse.
Redis on üheaastane kultuurtaim. Kasvuaeg külvist kuni redise söödava osa valmimiseni kestab 25-40 päeva. Et redis on tüüpiline lühipäevataim, siis meie aladel saadakse kvaliteetne saak vaid varakevadisel või hilisssuvisel perioodil suhteliselt lühikese päeva tingimustes. Juunis-juulis kui valgustatud aeg on suhteliselt pikk, kiireneb õisiku ja seemnete moodustumine ning maaalune söödav osa jääb kesiseks ja muutub puiseks. Redise viljaks, milles peituvad seemned, on kauna meenutav kõder. Kuid inimene ei söö mitte redise vilju, vaid taime maa-alust osa, mille moodustavad paksenenud ülemine osa peajuurest ja juurekaelast. Olenevalt sordist on redised kujult kas ümarad, lapikümarad, koonilised, piklikud või silinderjad. Varieeruv on ka rediste koorevärvus. Et rediseid süüakse koorega, siis on juurvilja eredalt värvunud pealispind oluline ka toitude kaunistamisel. Kõige rohkem tuntakse loomulikult punase koorega rediseid, vähem on levinud valge, lilla, mustja või kollase värvusega redisesordid. Vaatamata kooreosa värvusele, on redise sisu valge ja mahlakas. Meil müüdavate rediste kaal on tavaliselt mõnikümmend grammi, kuid maailmas tuntakse ka selliseid sorte, mille söödav osa kaalub ligikaudu kilo. Rediseid süüakse toorelt ja pikalt neid säilitada ei saa. Tõsi jahedas (0...+2 oC) ja niiskes (90-95% õhuniiskust) võib rediseid mõne nädala säilitada, kuid loomulikult on värsked juurviljad palju maitsvamad.
Redise kiituseks peab mainima, et söödava osa töötlemisel kadusid eriti ei esine. Kaubastatavatel redistel langeb juureotsa ja vartejäänuste arvele kõigest 10-15%. Päris varteta ei saa rediseid müüa, sest siis kaotaksid nad lõikepinnalt palju vett ja juurvili närbub. Redise söödav osa sisaldabki kõige rohkem vett, 90-94%. Veega on redisel üldse eriline suhe, sest kuivas kasvanud taimede maaalune osa on väike ja puine ning maitselt lausa kibe. Süsivesikuid on redistes keskmiselt 4%, valke tavaliselt 1,2%, kiudaineid protsendi piires. Lahja ja kevadiselt värskendava suutäiena on redis hinnatud ka nende inimeste toidulaual, kes pingsalt söödava toidu energeetilist väärtust jälgivad. Ja tõepoolest, sajagrammise redisepundi söömisel saab organism tühised 18-22 kilokalorit. Mikrotoitainetest tuleb märkida redise vitamiine ja mineraalaineid. Tõsi üksikutest vitamiinidest rääkides on selles taimes rohkelt vaid askorbiinhapet, teiste vitamiinide sisalduselt redis millegi erilisega ei üllata. Redises väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mis korrastab oluliselt organismi veemajandust. Redisel on terav maitse, mille talle annavad eeterlike õlide hulka kuuluvad sinepiõlid. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral. Enamikele inimestele on aga redis tähtis kui esimene kevadine juurvili, mis tõstab isu ja mitmekesistab toidulauda.
http://www.terviseleht.ee/200018/18_redis.php

Selle järgi siis polegi suurt mõtet saaki oodata, kuna redise istutamine sattuski väga päikselise ja pika päevaga ajale.
Püüan teda veel igapäevaselt kasta. Vaatame, mis juhtub.
Ostsin isegi eraldi kannu selle nimel, kuna voolik nii kaugele ei ulatu ja ainuke viis kasta on voolikust purskaevu tekitada, kuid nii raske vesi ei ole noortele taimedele hea.

Lisaks pikeerisin rooma salati ära.
Enne seda olid nad koos niivõrd tihedalt:

Samamoodi võtsin kamaraga üles, tasakesi raputasin puhtaks ning istutasin suuremale pinnale maha.
Seejärel kastsin päris tugevalt.

Muus osas ei osanudki midagi tarka teha. Murulaugu ja sibula juures veidi nokkisin umbrohtu ära.
Kurkide juures nagu ka mingid taimekesed on, kuid ma pole üldse kindel, et need õiged asjad üldse on.

Ka vürtsbasiilik peidab end veel.

Istutamisest on möödas ca 1 kuu juba.

Ahjaa... peenra ette oli kasvanud üks vaarika võrs, mille ma välja kaevasin ning teise kohta istutasin.
Alul näis talle seal sobivat, kuid hiljem vajus hirmsasti norgu, kuigi ma kastsin.
Kastsin õhtul veel ja vaatab siis mis temast homme saab.
Kohe peale istutamist pilt selline:

Muud tarka ma ei teinudki, kui just muruniitmine ja mahla tegemine välja jätta ;)

Isehakanud aedniku teine samm

Nädal peale taimede mahapanekut, olen tagasi peenra juures.
Kuuldus isalt, et kassidele ja koerale meeldib hirmsasti mu peenras istuda, ei mõjunud eemaolles kuigi rahustavalt ning lõin juba aedniku karjäärile käega.
Kuid tagasijõudes olin üllatunud.

Mu lillepeenra kolmandas reas siiski toimub mingi ärkamine. Isa oli oksi peale visanud, et kassidel seal nii mõnus poleks ning ehk oligi see mu taimed päästnud.
Muus osas oli aga peenar veel ikka vaikne.

Mu aedvilja peenras oli toimunud veelgi suurem ärkamine. Redised olid tärganud väga jõudsalt.
Kohe nii jõudsalt, et mulle näis, et nad vajavad...khm...pikeerimist. :)
Ilus sõna mis? õppisin selle oma "Paljundamise alused" raamatust.
Pikeerimine on siis minu sõnade järgi see, et seemnest tärganud taim tuleb tema noores eas ümber istutada, et taimedel oleks ka ellujäämislootust.

Otsusasin seda siis järgmisel päeval katsetada.
Vahur küll mainis, et redisele see ei meeldi arvatavasti ning ka Halja oli seda meelt.
Kuid kuna taimi oli nii palju tekkinud, otsustasin siiski proovida.

Eelneva peenra kõrvalt kaevasin uue peenra. Pudistasin ja sortisin.
Sääsed sõid mind mõnuga, kuid kuna OFF oli kadunud, siis pidin olukorraga leppima.

Kui peenar oli valmis, siis kaevasin õrnalt taime pahmaka koos mullakamaraga välja.
Terve hunnik taimi oli sinna tekkinud.
tegin kõrval peenrale augud ette ning asusin taimi ümber istutama. Tükk tegemist oli.

Teise reani ma ei jõudnudki veel ja mõtlesin, et ehk seda oleks mõistlikum siiski harvendada.

Osaliselt ma vist harvendan ja osaliselt siiski pikeerin, kuna 1/3 peenrast jäi hetkel tühjaks.

Redisest kaks pulka ettepoole on ka mingid taimed välja tulnud, kahjuks ei tea ma nüüd enam mis taimega on tegu, kuna ajasin oma seemnepakid segamini ja märkmeid ka ei teinud.

Üritasin küll mälu järgi meenutada oma loogikat ja ehk on siis nii:
A. Murulauk, püsik
Külviaeg: Mais-juunis peenrale või külvikasti
Istutustihedus: 25x25cm
Kasvatus: saak alates teisest kasvuaastast peale külvi.
Märkused: Pealseid lõigatakse korduvalt. Võib istutada talveks potti ja kasvatatada aknalaual.

B. Talisibul, püsik
Külviaeg: Mais-juunis peenrale või külvikasti
Külvitihedus: 1x30cm
Kasvatus: saak alates varakevadest külvile järgneval aastal.
Märkused: talveks võib kergelt katta

C. ja D. Kurk, partenokarpne
Külviaeg: Juuni algul otse kasvukohale. Taimed võib ka ette kasvatada.
Külvitihedus: 40x150cm
Kasvuaeg: 58 päeva külvist saagi alguseni. Katteloori kasutamisel kasvuaeg lüheneb.
Märkused: Suure kogusaagiga varajane hübriid. Isetolmlev, sobib kasvuhoonesse, avamaale ja katteloori alla. Vastupidav taimehaigustele. Vili sihvakas ja tugeva konstistentsiga, väga heade töötlemisomadustega. Saaki koristatakse, kui viljad on 8-15 cm pikkused. Kasutatakse värskelt ja konserveerimiseks.

E. Vürtsbasiilik, üheaastane
Külviaeg: Aprilli algul külvikasti 0,5cm sügavusele, istutus kasvukohale peale öökülmi.
Istutustihedus: 20x30cm
Kasvuaeg: 80 päeva
Märkused: Sobib soe ja päikesepaisteline kasvukoht. Universaalne maitsetaim. Enne õitsemist kogutud võrseid ja lehti kasutatakse nii värskelt kui kuivatatult.

F. Rooma salat
Külviaeg: Alates maist avamaale või kasvuhoonesse. Taimed võib ette kasvatada.
Külvitihedus: 25x25 cm. Soovitav on jätta taimedele kasvuruumi.
Kasvuaeg: varajane, saagi algus 60-70 päeva tärkamisest.
Märkused: lehed käharad, tumerohelised, siselehed kollased, suurepärase maheda maitsega ja krümspuvad. Pea tihe, püstine, keskmise suurusega. Haigusekindel. Säilitab pikalt kaubandusliku kvaliteedi. Võib kasutada nagu hiina kapsast või jääsalatit.

G,H. Redis
Külviaeg: kevadel või varasügisel avamaale. Võib teha korduskülve.
Külvitihedus: 3x20cm.
Kasvuaeg: 25 päeva tärkamisest saagini.
Märkused: Hea kuuma- ja valgustaluvusega keskvarajane sort. Juurviljad suured, ümmargused, helepunased. Pealsed tugevad, lehestik keskmine. Ideaalne sort pakke ja kimburedisteks.

Taimede esmakordne istutamine- kas ilmselge teadmiste ülehinnang?

Maja ostuga kaasnevad ka teatud hüved.
Nimetan neid hüvedeks, kuna mulle meeldib aias mässata.
Aga meeldimine ei tähenda veel, et sellega hakkama ka saab :)

Igastahes täna sai mulda pandud mõned seemned.
Ja loodan seda traditsiooni ka jätkata.
Ehk saan meistriks :P

Täna sõitsin rattaga Rakverre ning käisin Selveris, kuna see oli ainuke hetkel lahtiolev koht.
Peas olid küll sisustamise alased mõtted, kuid kuna olin planeerinud ka ühtteist istutada, jäin hoobilt seisma seemneleti ees ning asusin vaatama, mida saab üldse veel nii hilja maha panna.

Põhomõtteliselt pistsin korvi kõik vähegi huvi pakkuvad taimed, mis olid juuni kuus avamaale kasvatamise võimalusega.

Kindlasti ma nüüd siin kirjatükis panen kirja midagi ülinõmedat ning ebakompetentset, kuid see ongi arenemise võlu, et alati saab paremini.

Mis ma siis lõpuks korvi pistsin?
lavendli
aed-liivatee
võõrasema
rukkilille (2 pakki)
tokkroosi segu
vürtsbasiiliku
murulaugu
talisibula
redise
rooma salati
kurk (2 tk)

Üleval mainitud lillelised on juba mullas. Niiet nüüd tuleb vaid parimat loota.

Leidsin maad riisudes ühe mullasema pinna, kus oli enne peenar olnud ning otsustasin sinna ostetud lilled panna.

Kaevasin maa üles ning üllatusega taipasin, et mullast tulid välja hunnik sibulaid.
Olin üllatus-õnne-hämmeldue segu.
Sest ausalt öeldes ei osanud ma aimata, kui suure patuga hakkama sain.
Igastahes kuna tegu oli juba tehtud, siis otsustasin, et tegutsen edasi ja panen nad mujale mulda. Algul planeerisin sama lapi otsa panna.
Kahjuks aga lapp ei kujunenud piisavalt suureks.

Raamatust "Paljundamise alused" Steven Bradley lugesin, et
Mida peenemaid seemneid kavatsete külvata, seda tasasem ja peenema struktuuriga peab olema külvipeenral muld. Kui peenra pind on liiga jämedakoeline, võivad seemned sattuda kuivadesse õhuaukudesse, kus peavad elu eest võitlema. Kui olete peenra läbi kaevanud, rehitsege selle pind üle peenepiilise rehaga ning purustage kõik mullaklombid nii, et pind jääks ühtlane ja sile.

Juttu oli veel külvivakku külvamisest ja soovitusest mitte üle kasta.
Mida ma küll lugesin just praegu.

Igastahes. Sõelusin ma mulda nii peeneks, kui see võimalik oli. Rohkem varjus olevat peena poolt segasin ka huumusega.
Tegin mulda märjemaks, et mingigi eluslootus oleks.
Kuid õnneks isa näpunäidet "lase vett nii, et kohe on", ma ei järginud.
Vaid lasin mulla piisavalt märjaks.

Segasin seda veel kuivema mullaga ning esimesse otsa tegin ühe pika vao, kuhu panin tokkroose.
Paki peal on selline info:
Aed-tokkroos, kaheaastane
Külviaeg: Mais- juunis peenrasse või kõlvikasti. Idaneb 14-20 päeva temperatuuril 18 kraadi. Kasvukohale istutatakse augustis- septembris.
Istutustihedus: 25x25 cm
Kõrgus: 150-200 cm
Õitsemisaeg: Juulist septembrini järgmisel aastal.
Märkused: vajab tuulevaikser kasvukohta ja toestamist. Võib õitseda ka järgnevatel aastatel.

Kahjuks ei mõista ma küll istutustiheduse mõistet.
Uurin selle kohta raamatust midagi. ei leidnud nagu miskit selle kohta.
Ma siiski eeldan, et see on nö ruutmsentimeetrid, kui suurele alale võiks istutada.
Ma loodan :)

Igastahes sinna samasse vakku ma need lilleseemned puistasin.
Nad olid veidi suuremad sellised rannakarbi kujulised.

Pettumust valmistas, et tegu nö pikavinnaga lilledega, kuid samas eks ole seegi omaette põnev.

Panin mulla peale. Kusjuures kahtlustan, et ehk läksid need seemned liiga sügavale mulda. ca 5 cm.
Hilisemad panin kõrgemale.

Järgmisena paningi rukkililled.
esialgu tegin vaod, kuid siis mõtlesin, et see mulle ei meeldiks, selline põõsas oleks palju armsam.
Ning puistasin nad laiali suuremale pinnale ja ca 3 cm sügavusele.
Pakil on info selline:
Rukkilill, üheaastane
Külviaeg: mais-juunis kasvukohale. Idaneb 12-18 päeva temperatuuril 15 kraadi.
Kõrgus: 70cm
Õitsemisaeg: juuli-august
Kasutamine: hea lõikelill
Märkused: talub ka poolvarjulist kohta.

Seemned oli segamini kuivanud õisikutega.

Nendest edasi hajusalt panin seejärel võõrasemad.
Pakil oli kirjas:
Võõrasema, kaheaastane
Külviaeg: Märtsis külvikasti või juunis peenrasse.
Idaneb 10-18 päeva temperatuuril 18 kraadi. Kasvukohale istutada sügisel või varakevadel.
Kõrgus: 15cm
Istutustihedus: 20x20cm
Õitsemisaeg: Maist augustini olenevalt külviajast.
Kasutamine: Peenrale ja lillekasti. Päikesepaistelisse ja poolvarjulisse kasvukohta. Talub kevadel ja sügisel öökülma kuni miinus 5 kraadi.

Seejärel segasin mulda veidi liivaga.
Et seda suts kuivemaks saada ning istutasin maha lavendli.
Pakil oli kirjas:
Tähklavendel, püsik
Külviaeg: masi-juunis peenrale või külvikasti.
Istutustihedus: 25x25cm
Kasvatus: Eelistab sooja, päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva mulda.
Märkused: Väikeses koguses lehti ja õiepungi kasutatakse maitseainena. Kuivatatud oksi ja õisi kappides koide tõrjeks. Sobib hästi ilutaimeks.

Peale selle, kõige otsa panin aed-liivatee.
Pakil oli kirjas:
Aed-liivatee (tüümian), püsik
Külviaeg: aprillis külvikasti või juuni peenrasse. Seeme kaetakse 1-2 mm paksuselt liivakihiga.
Istutustihedus: 20x30cm
Kasvatus: eelistab kuiva ja päiksepaistelist kasuvukohta. Talveks kaetakse kaitseks varakevadise päikese eest.
Märkused: Õitsemise ajal kogutud võrseid kasutatakse nii värselt kui kuivatatult.

Kahjuks ei tõusnud mul käsi otse seemnete peale liiva puistata. Panin siiski mulda ja mulla peale liiva.
Lodoan, et midagi hullu pole.

Kui see sai tehtud, siis tampisin kogu ala veidi tugevamalt kinni ja kastsin veel korra.

Nüüd jäi veel ülesandeks leida koht või teguviis sibulatele.
Lootsin raamatust abi leida, kuid sealt sain vähest infot ning põhiliselt seda, et nad peaksid siiski mullas olema.

Seega uurisin veidi teist peenart, rohisin selle puhtaks ning panin sibulad sinna mulda.
Neid oli päris palju ja väsinuna ma kahjuks just maksimaalselt head tööd vist siiski ei teinud. Aga loodan, et nad väga õnnetud seal pole :)

Selline oli siis minu aednikukarjääri algus.
Loodan, et siit midagi ka välja tuleb.

Jätk Emma raamatule

On möödunud päris palju ajast, kui ma seda raamatut lugema ning ajalugu sel perioodil uurima hakkasin.
Tegin seda juhuslikult ning kogu protsess oli väga põnev.
Kuid nüüd tunnen, et Emma raamas peitus veel nii mõndagi, mida ma oma esimesel lugemisel ei osanud märgata. Ehket otsustasin raamatu uuesti läbi lugeda ning märkida üles kohad, mida täpsemalt uurida.

Kommentaarina on huvitav ka märkida, et mingi hetk mõtlesin ka järgmist ajajärku 14 sajandi Isabeli raamatut lugeda, kuid mingi hetk tundsin, et see ajab siiski paljud asjad segamini ja ma loobusin selle raamatu lugemisest.

Corfe Castle
leidsin väga ilusaid pilte selle lossiga seoses.
Samamoodi ühe joonistuse, kus oli alapealkirjaks:

From almost any direction Corfe Castle is one of the most spectacular ruined castles in Britain. Here in 978 A.D., King Edward, aged 18, was murdered at the instigation of his stepmother, who coveted the throne for her son. The castle was ruined by Roundhead forces during the Civil War in 1646 and after the war much of the stone was used to build houses in the village. The remains of the castle are now owned by the National Trust.
The mellow Purbeck stone cottages are also a feature of this unspoilt village.

http://www.englishvillagescenes.co.uk/ink/pages/corfecastlebw.html

Ehket mainitaksegi ära Edwardit, kelle tapmisest on ülevaade I petükis.

Lisaks leidsin veel selliseid ilusaid pilte:



lk 8-10

Kui kogu see õudus toimus, oli ta 10 aastat vana.

.....

See oli juhtunud 18. märtsil 978, mil ta viibis Corfe Castle´is koos oma ema, leskkuninganna Elfridaga. Oli pärastlõunane aeg ning ta ei jõudnud ära oodata oma venna Edwardi saabumist.
.....

Jah, seda ta ju teadis, et kuna ta isa kuningas Edgar oli kolme aasta eest surnud ja kuningaks oli valitud Edward.

.....

Sellel, et Edward ennast nii harva näole andis, võis olla muidki põhjusi peale kuningakohustuste; Ethelred andis sellest endale vastumeelselt aru. Edward ise oli selle lausa välja öelnud:

"Su ema vihkab mind!"

.....

Ikka veel sadulas istudes võttis kuningas kruusi vastu, heitis kuningannale terava pilgu ning ütles:

"Tegelikult peaksin ma kõigepealt käskima teil sellest kruusist rüübata, leedi Elfrida, aga ma olen pärast jahilkäiku nii neetult janune, et heidan ettevaatuse kõrvale"

Miks Edward nõnda ütles ja miks ta ema niiviisi nimetas, imestas Ethelred. Kuid kaugemale ta oma mõtetega ei jõudnud, sest nägi üht oma ema meestest Edwardi paremast käest kinni haaramas.

.....

Samal silmapilgul tabas kuningat ootamatu hoop vasakult, ta paiskus sadulast maha ja jäi jalgupidi jalutsisse rippu.

Mis juhtus pärast seda meeste ja hobuste segadikus, seda Ethelred enam ema pitistuses enamei näinud.

.....

Ja ikkagi sai talle varsti teatavaks, et vend oli ta ema ukse ees maha löödud ning et nüüd oli tema ise kuningas.

Leidsin ka Corfe Castle asukoha üles. Paikneb Prantsusmaa ranniku vastas. Suhteliselt lähedal Londonile.

There is evidence in the village of a civilization that existed in 6000 BC; as well as Celtic habitation circa 1300 BC; and of course, the Romans circa AD 50. There is a legend which Tomas Hardy recorded concerning the disappearance of an entire Roman legion, with of course, only its ghost remaining; leading to the conclusion that a massive battle must have taken place between the Celts and the Romans which later resulted in the demise of the Celts. Early in the fifth century, after the Romans left, the Vikings and the Saxons occupied this area until AD 1090 when the Norman Conquest occurred.
http://www.corfecastle.net/

Juttu on kaduma läinud roomlastest. Kuidagi tuttavlik link "leegioni" filmile. Kuid arvatavasti on neid kadunud hingesid rohkem kui see üks teadaolev.

Wikipedias on lühidalt kogu Corfe Castle ajalugu, mis on väga põnev, kuid hetkel ma sinna ei süübi:
http://en.wikipedia.org/wiki/Corfe_Castle
ära on mainitud ka Edwardi tapmine.

Edward, Ethelredi vend ja Edgari poeg

Wikipediast leidsin kena pildi:

või siis selline:

Wikipedia info Edwardi kohta on väga põnev. Kohati täis tükitud erinevat infot, kuid üldjoontes ei olnud ma enne tulnud selle peale, et Edward oli nö abieluväline laps. Ühe versiooni kohaselt olevat ta olnud ühe nunnaga tehtud laps.

Seega (ma küll ei tea täpselt selle aja seadusi) näib, et ametlikult polnudki Edwardil troonile õigust.

Igastahes hilisemas rüütliseaduses oli nii, et sohilastel polnud oma isa varandusele ja nimele õigust.

Ja ka William Bastard oli selle teemaga kimpus ning see toimus suhtelilselt lähedale Edwardi tapmisega.

Kui sajandid on lähedased :)

Samuti väidab wikipedia, et maa oli kahe erineva võimu vahel jaotatud (mis algas juba kuningas Edgari ajastust) ning see tekitas pingeid ning oli võimalik ka kodusõda.

Kuid tekst on nii täis pikitud fakte, et hetkel ma pikemalt süvenema ei hakka.

http://en.wikipedia.org/wiki/Edward_the_Martyr

Nagu näha, siis Edward sai märtriks ainult seetõttu, et ta tapeti vanelaste poolt. Ei olnud ta eelnev elu sugugi märtriks olemise vääriline.
Igal pool joonistusel on saadud ainest just selle tapmise hetkest ning peekri vastuvõtmisest.

Kummitab mind aga pidevalt küsimus: miks tapeti Edward nii ametlikult? kas seda poleks saanud teha palju vaiksemalt ja salajas?

Wikipedias on väga põnevaid fakte ka Ethelredi ema Elfrida kohta.

Elfrida
http://en.wikipedia.org/wiki/%C3%86lfthryth,_Queen_of_England

Kõigepealt on kirjas, et Edgar oli ka enne abielus, kuid Elfrida oli ainuke naine Edgaril, kes oli nö ametlik kuninganna.
Ta sünnitas kaks poega, esimene oli Edmund ja teine Ethelred. Edmund suri varajases nooruses.
Elfridat nimetatakse kui üldse esimest Inglismaa kuningannat.
Samuti on ta oma teo tõttu üks nimekamaid "kuri võõrasema" figuure muinasjuttudes.
Samas panustas ta suurel määral ka jumala kummardamisele ning oli riigi juhtimisel oluline figuur.

Väga huvitav on seik, kuidas Elfrida kuningaga üldse abiellus.
Kuningas kuulis, et on üks imeilus naine, kelle kohta ta palus uurida ühel mehel nimega Ethewald, kas kuuldus vastab tõele. Kuuldus vastas tõele, kuid Ethewald otsustas hoopis ise naisega abielluda ja saatis sõna kungale, et tegu on ebasobiva naisega.
Edgar palus siiski kohtumist Elfridaga. Ethewald palus Elfridal end inetumaks teha, kuid naine otsustas siiski ristivastupidi käituda.
Jahilkäigu ajal Edgar tappis Ethewaldi ning naitus Elfridaga.

According to William, the beauty of Ordgar's daughter Ælfthryth was reported to King Edgar. Edgar, looking for a Queen, sent Æthewald to see Ælfthryth, ordering him "to offer her marriage [to Edgar] if her beauty were really equal to report." When she turned out to be just as beautiful as was said, Æthelwald married her himself and reported back to Edgar that she was quite unsuitable. Edgar was eventually told of this, and decided to repay Æthelwald's betrayal in like manner. He said that he would visit the poor woman, which alarmed Æthelwald. He asked Ælfthryth to make herself as unattractive as possible for the king's visit, but she did the opposite. Edgar, quite besotted with her, killed Æthelwald during a hunt.

Wikipedias on mainitud ka riigi jagunemist Edwardi valitsemise ajal. Sain sellest nüüd rohkem aru.
Edwardi kuningaks saamist toetas ka Dunstan ning Elfrida esimese mehe vend Ethelwine. Kuninganna poolt oli teine piiskop Ethelwold ning Mercia valitseja.

Edgar died in 975 leaving two young sons, Edward and Æthelred. Edward was almost an adult, and his successful claim for the throne was supported by many key figures including Archbishops Dunstan and Oswald and the brother of Ælfthryth's first husband, Æthelwine, Ealdorman of East Anglia. Supporting the unsuccessful claim of Æthelred were his mother, the Queen dowager, Bishop Æthelwold of Winchester, and Ælfhere, Ealdorman of Mercia.

Lisaks on märgitud, et kogu sellest ajastust on film: The Ceremony of Innocence, kus on nii Thorkel, Emma kui ka kõik teised Emma raamatu osalised.
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Ceremony_of_Innocence_(film)
Film on tehtud aastal 1970 ning kirjutatud Ronald Ribmani poolt.

siin on filmist veidi rohkem kirjas:
http://www.allrovi.com/movies/movie/the-ceremony-of-innocence-perf-v271109?r=allmovie
peaks selle filmi kuskilt üles leidma.

lk 10.
Mercia alderman tuli suure relvastatud kaaskonnaga Weesexisse ja Warehami. Seal laskis ta Edwardi surnukeha välja kaevata ning viis selle kuninglike austusavaldustega Shaftesburysse.

Siin olen ma millestki valesti aru saanud. Arvasin, et Mercia alderman (kohaliku hõimuaristrokaatia juht Inglismaal, hiljem ka kuninga ametnik) oli kuninganna poolt. Kuid näib, et siiski vastu. Vaatan korra teksti üle. Jah Mecia alderman oli kuninganna vastu.

Edwardi tekstis oli ka kirjas, et nüüdseks puhkab ta keha hoopis kolmandas kohas.
Aastal 1001 viidi ta üle kloostrisse.
Lisaks on mainitud, mis paikades on Edward märtsina austatud.

 In 1001 his remains were moved to a more prominent place in the abbey, probably with the blessing of his half-brother King Æthelred. Edward was already reckoned a saint by this time. A number of lives of Edward were written in the centuries following his death in which he was portrayed as a martyr, generally seen as a victim of his stepmother Queen Dowager Ælfthryth. He is today recognized as a saint in the Eastern Orthodox Church, the Roman Catholic Church, and the Anglican Communion.

lk 11-12
Samal ajal tõstsid ema ja selle nõuandjad tema ette ka teisi peegleid.
...
Edward oli olnud halb kuningas - kui ta poleks noorest peast surnuks pistetud, oleks ta oma jõhkra türanniolemusega paisanud Inglismaa suurimasse viletsusse. Mõtle oma vaarisale Alfredile, keda hüüti Suureks! Mõtle oma isale, kuningas Edgarile! Nad mõlemad jätsid endast maha vankumatu trooni, mille tugedeks olid rahu ja ümbritseva maailma austus.
....
Aga ainus asi, mis ta nägi, oli see, et üks suurnike suguvõsa tõusis kuningatapu pärast teise vastu.
....
Et peapiiskop Dunstan tõmbas oma käe ära tema ja ta ema pea kohalt- sama Dunstan, kes oli olnud ta isa ja ta venna suureandeline ning austatud nõuandja.

Kuningas Edgar

http://en.wikipedia.org/wiki/Edgar_the_Peaceful

Midagi väga huvitavat ei leidnud. Uudiseks oli et teda nimetati Edgar the Peaceful.
Ning et ta oli Edmund I noorim poeg. Millegipärast eeldasin, et ta oli Alfredi poeg, kuid loogiline, et see nii pole. Vaarisa pole ju vanaisa ;)

Emma raamatus oli ka mainitud et nii Alfredi kui ka Edgari järeltulija on vääritu (lk 11). Kes oli siis nii vääritu Alfredi järeltulija?

Huvitav oli ka fakt, et Edgar kutsus tagasi Dunstani tema eksiilist. Miks oli Dunstan eksiilis?

Upon Eadwig's death in October 959, Edgar immediately recalled Dunstan (eventually canonised as St. Dunstan) from exile to have him made Bishop of Worcester (and subsequently Bishop of London and Archbishop of Canterbury). Dunstan remained Edgar's advisor throughout his reign.

Juttu on ka kaheksast kuningast, millest ma suurt aru ei saa. Ehk kunagi hiljem süvenen.
Mainitud on ka Edgari tütart ja omakorda on mainitud tema tütart kedagi Edithit. Edith oli aga eraldi mainitud ka Emma raamatus. Kas on tegu sama inimesega?

 Edgar also had a daughter, possibly illegitimate, by Wulfryth, who later became abbess of Wilton. She was joined there by her daughter, Edith of Wilton, who lived there as a nun until her death. Both women were later regarded as saints