Olen Saksamaal Bremenist 180 km linnas nimega Peine.
Enne siia tulekut uurisin veidi Bremeni kohta ning avastasin, et Karl Suur alistas nad ja muutis kristlaseks.
Bremenit mainitakse esmakordselt 782. aastal. 787. aastal asutas Karl Suur Bremeni piiskopkonna ja linn sai Põhja-Euroopa ristiusustamise keskuseks. 1260. aastal sai Bremenist hansalinn.
http://www.wikipedia.ee/w/index.php?title=Eri%3AOtsimine&search=bremen
Küsimus tekkiski mul rohkem sellest, et Karl Suure aeg oli suhteliselt imelik ja keeruline, et mis maalasega oli siiski tegu ja mis maid ta valitses.
Sellele küsimusele annab selgust eesti keelne wikipedia, kus pole küll palju infot, kuid info on siiski piisav.
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad (Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa.
Ehk sealt edasi saab selgust ka Frangi riigi moistele:
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France).
Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast.
http://www.wikipedia.ee/wiki/Frangi_riik
Ehket Frangiriik oli praegune Prantsusmaa suuremas joones.
Nüüd aga pakub huvi, et kust pärinesid siis need frangid, kes roomlastele kuulunud Gallia vallutasid.
Frangid (germaani keeles 'vabad') olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal. Sõna "frangid" seostatakse nende relva, kaheteralise sõjakirve francea nimetusega.
http://www.wikipedia.ee/wiki/Frangid
Ehket gremaanlased ise alistasid Gallia ehk tulevase Prantsusmaa ning loid sinna riigi.
Seejärel tekkis prantslasest valitseja, kes oma endised hoimlased alistas saksamaa aladel. Ehkete sakslane anastas tegelikult sakslast.
Kuidas on aga vöimalik, et kahe riigi rahvused on niivörd erinevad?
vaatan korra Prantsusmaa ajalugu.
Siit leidsin infot, et enne germaane elasid seal keldid, kelle kohta on järgnev kirjeldus:
Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet – Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse.
http://www.wikipedia.ee/wiki/Keldid
ehket need samad keldid voisidki germaani verega segunedes anda sellise tulemuse, nagu prantslased praegu on. Mis on Indoeuroopa?
Indoneeslased:
Pontose steppidest jätkunud liikumist avab praegu levinumaks ja tugevamaks indoeurooplaste tekke teooriaks olev Leedu päritoluga ameerika arheoloogi Marija Gimbutase (1921–1994) kurgaanide hüpotees.[3] Selle järgi elasid indoeurooplaste protoindoeurooplastest eellased Mustast ja Kaspia merest põhja pool asuvatest praegusel Lõuna-Venemaa ja Ukraina alal Pontose steppides.
ehket Keldid olid pärit venemaa aladelt. ja see annab selgust ka, miks prantslased on veidi teistmoodi kui sakslased.
Saturday, March 3, 2012
Monday, July 11, 2011
Kehva aedniku kolmas tegu
Teisest sammust on möödas suisa paar nädalat ning ainult mu isa kastmine on olnud tegevuseks peenarde juures.
On toimunud veel mingeid muudatusi, kuid ei midagi erilist.
Pean tunnistama, et eelmine kord jäid redised harvendamata ja seekord oli neid suisa terve puhmas.
Ja ega ma suurt ei looda, et neist midagi saab. Usun et harvendasin välja 99% redistest. Hirmus halb aednik olen.
Seekordne tarkuse ammutamine rajaneb aga teoorial: Iseenda vigadest õppimine.
Seega järgmine kord siis juba paremini ja targemalt.
![]()
Vasakult alustades siis:
Murulauk
Sibul
Kurk
Kurk
Rooma salat
vürtsbasiilik
redis.
eelmisel korral pikeerisin rediseid kõrval olevasse peenrasse:
![]()
Nende olukord ei paista olevat just kõige parem. Taimed on välja veninud ning mööda maad laiali.
Ma puhastasin mulla ning nokkisin mõned umbrohud ära.
Muud ei oska teha. Ehk hiljem võtan mõned eriti välja veninud taimed vahelt välja.
Leidsin päris põneva artikli:
KEVADKUULUTAJA REDIS
Redis pärineb arvatavasti Aasiast. Euroopasse jõudis redisekasvatus alles keskajal, esimesed redisesordid aretati arvatavasti Hollandis ja Itaalias. Et redist loetakse aedrõika teisendiks, siis on mõistetav, miks neid teabekirjanduses sageli koos käsitletakse.
Redis on üheaastane kultuurtaim. Kasvuaeg külvist kuni redise söödava osa valmimiseni kestab 25-40 päeva. Et redis on tüüpiline lühipäevataim, siis meie aladel saadakse kvaliteetne saak vaid varakevadisel või hilisssuvisel perioodil suhteliselt lühikese päeva tingimustes. Juunis-juulis kui valgustatud aeg on suhteliselt pikk, kiireneb õisiku ja seemnete moodustumine ning maaalune söödav osa jääb kesiseks ja muutub puiseks. Redise viljaks, milles peituvad seemned, on kauna meenutav kõder. Kuid inimene ei söö mitte redise vilju, vaid taime maa-alust osa, mille moodustavad paksenenud ülemine osa peajuurest ja juurekaelast. Olenevalt sordist on redised kujult kas ümarad, lapikümarad, koonilised, piklikud või silinderjad. Varieeruv on ka rediste koorevärvus. Et rediseid süüakse koorega, siis on juurvilja eredalt värvunud pealispind oluline ka toitude kaunistamisel. Kõige rohkem tuntakse loomulikult punase koorega rediseid, vähem on levinud valge, lilla, mustja või kollase värvusega redisesordid. Vaatamata kooreosa värvusele, on redise sisu valge ja mahlakas. Meil müüdavate rediste kaal on tavaliselt mõnikümmend grammi, kuid maailmas tuntakse ka selliseid sorte, mille söödav osa kaalub ligikaudu kilo. Rediseid süüakse toorelt ja pikalt neid säilitada ei saa. Tõsi jahedas (0...+2 oC) ja niiskes (90-95% õhuniiskust) võib rediseid mõne nädala säilitada, kuid loomulikult on värsked juurviljad palju maitsvamad.
Redise kiituseks peab mainima, et söödava osa töötlemisel kadusid eriti ei esine. Kaubastatavatel redistel langeb juureotsa ja vartejäänuste arvele kõigest 10-15%. Päris varteta ei saa rediseid müüa, sest siis kaotaksid nad lõikepinnalt palju vett ja juurvili närbub. Redise söödav osa sisaldabki kõige rohkem vett, 90-94%. Veega on redisel üldse eriline suhe, sest kuivas kasvanud taimede maaalune osa on väike ja puine ning maitselt lausa kibe. Süsivesikuid on redistes keskmiselt 4%, valke tavaliselt 1,2%, kiudaineid protsendi piires. Lahja ja kevadiselt värskendava suutäiena on redis hinnatud ka nende inimeste toidulaual, kes pingsalt söödava toidu energeetilist väärtust jälgivad. Ja tõepoolest, sajagrammise redisepundi söömisel saab organism tühised 18-22 kilokalorit. Mikrotoitainetest tuleb märkida redise vitamiine ja mineraalaineid. Tõsi üksikutest vitamiinidest rääkides on selles taimes rohkelt vaid askorbiinhapet, teiste vitamiinide sisalduselt redis millegi erilisega ei üllata. Redises väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mis korrastab oluliselt organismi veemajandust. Redisel on terav maitse, mille talle annavad eeterlike õlide hulka kuuluvad sinepiõlid. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral. Enamikele inimestele on aga redis tähtis kui esimene kevadine juurvili, mis tõstab isu ja mitmekesistab toidulauda.
http://www.terviseleht.ee/200018/18_redis.php
Selle järgi siis polegi suurt mõtet saaki oodata, kuna redise istutamine sattuski väga päikselise ja pika päevaga ajale.
Püüan teda veel igapäevaselt kasta. Vaatame, mis juhtub.
Ostsin isegi eraldi kannu selle nimel, kuna voolik nii kaugele ei ulatu ja ainuke viis kasta on voolikust purskaevu tekitada, kuid nii raske vesi ei ole noortele taimedele hea.
Lisaks pikeerisin rooma salati ära.
Enne seda olid nad koos niivõrd tihedalt:
![]()
Samamoodi võtsin kamaraga üles, tasakesi raputasin puhtaks ning istutasin suuremale pinnale maha.
Seejärel kastsin päris tugevalt.
Muus osas ei osanudki midagi tarka teha. Murulaugu ja sibula juures veidi nokkisin umbrohtu ära.
Kurkide juures nagu ka mingid taimekesed on, kuid ma pole üldse kindel, et need õiged asjad üldse on.
Ka vürtsbasiilik peidab end veel.
Istutamisest on möödas ca 1 kuu juba.
Ahjaa... peenra ette oli kasvanud üks vaarika võrs, mille ma välja kaevasin ning teise kohta istutasin.
Alul näis talle seal sobivat, kuid hiljem vajus hirmsasti norgu, kuigi ma kastsin.
Kastsin õhtul veel ja vaatab siis mis temast homme saab.
Kohe peale istutamist pilt selline:
![]()
Muud tarka ma ei teinudki, kui just muruniitmine ja mahla tegemine välja jätta ;)
On toimunud veel mingeid muudatusi, kuid ei midagi erilist.
Pean tunnistama, et eelmine kord jäid redised harvendamata ja seekord oli neid suisa terve puhmas.
Ja ega ma suurt ei looda, et neist midagi saab. Usun et harvendasin välja 99% redistest. Hirmus halb aednik olen.
Seekordne tarkuse ammutamine rajaneb aga teoorial: Iseenda vigadest õppimine.
Seega järgmine kord siis juba paremini ja targemalt.
Murulauk
Sibul
Kurk
Kurk
Rooma salat
vürtsbasiilik
redis.
eelmisel korral pikeerisin rediseid kõrval olevasse peenrasse:
Ma puhastasin mulla ning nokkisin mõned umbrohud ära.
Muud ei oska teha. Ehk hiljem võtan mõned eriti välja veninud taimed vahelt välja.
Leidsin päris põneva artikli:
KEVADKUULUTAJA REDIS
Redis pärineb arvatavasti Aasiast. Euroopasse jõudis redisekasvatus alles keskajal, esimesed redisesordid aretati arvatavasti Hollandis ja Itaalias. Et redist loetakse aedrõika teisendiks, siis on mõistetav, miks neid teabekirjanduses sageli koos käsitletakse.
Redis on üheaastane kultuurtaim. Kasvuaeg külvist kuni redise söödava osa valmimiseni kestab 25-40 päeva. Et redis on tüüpiline lühipäevataim, siis meie aladel saadakse kvaliteetne saak vaid varakevadisel või hilisssuvisel perioodil suhteliselt lühikese päeva tingimustes. Juunis-juulis kui valgustatud aeg on suhteliselt pikk, kiireneb õisiku ja seemnete moodustumine ning maaalune söödav osa jääb kesiseks ja muutub puiseks. Redise viljaks, milles peituvad seemned, on kauna meenutav kõder. Kuid inimene ei söö mitte redise vilju, vaid taime maa-alust osa, mille moodustavad paksenenud ülemine osa peajuurest ja juurekaelast. Olenevalt sordist on redised kujult kas ümarad, lapikümarad, koonilised, piklikud või silinderjad. Varieeruv on ka rediste koorevärvus. Et rediseid süüakse koorega, siis on juurvilja eredalt värvunud pealispind oluline ka toitude kaunistamisel. Kõige rohkem tuntakse loomulikult punase koorega rediseid, vähem on levinud valge, lilla, mustja või kollase värvusega redisesordid. Vaatamata kooreosa värvusele, on redise sisu valge ja mahlakas. Meil müüdavate rediste kaal on tavaliselt mõnikümmend grammi, kuid maailmas tuntakse ka selliseid sorte, mille söödav osa kaalub ligikaudu kilo. Rediseid süüakse toorelt ja pikalt neid säilitada ei saa. Tõsi jahedas (0...+2 oC) ja niiskes (90-95% õhuniiskust) võib rediseid mõne nädala säilitada, kuid loomulikult on värsked juurviljad palju maitsvamad.
Redise kiituseks peab mainima, et söödava osa töötlemisel kadusid eriti ei esine. Kaubastatavatel redistel langeb juureotsa ja vartejäänuste arvele kõigest 10-15%. Päris varteta ei saa rediseid müüa, sest siis kaotaksid nad lõikepinnalt palju vett ja juurvili närbub. Redise söödav osa sisaldabki kõige rohkem vett, 90-94%. Veega on redisel üldse eriline suhe, sest kuivas kasvanud taimede maaalune osa on väike ja puine ning maitselt lausa kibe. Süsivesikuid on redistes keskmiselt 4%, valke tavaliselt 1,2%, kiudaineid protsendi piires. Lahja ja kevadiselt värskendava suutäiena on redis hinnatud ka nende inimeste toidulaual, kes pingsalt söödava toidu energeetilist väärtust jälgivad. Ja tõepoolest, sajagrammise redisepundi söömisel saab organism tühised 18-22 kilokalorit. Mikrotoitainetest tuleb märkida redise vitamiine ja mineraalaineid. Tõsi üksikutest vitamiinidest rääkides on selles taimes rohkelt vaid askorbiinhapet, teiste vitamiinide sisalduselt redis millegi erilisega ei üllata. Redises väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mis korrastab oluliselt organismi veemajandust. Redisel on terav maitse, mille talle annavad eeterlike õlide hulka kuuluvad sinepiõlid. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral. Enamikele inimestele on aga redis tähtis kui esimene kevadine juurvili, mis tõstab isu ja mitmekesistab toidulauda.
http://www.terviseleht.ee/200018/18_redis.php
Selle järgi siis polegi suurt mõtet saaki oodata, kuna redise istutamine sattuski väga päikselise ja pika päevaga ajale.
Püüan teda veel igapäevaselt kasta. Vaatame, mis juhtub.
Ostsin isegi eraldi kannu selle nimel, kuna voolik nii kaugele ei ulatu ja ainuke viis kasta on voolikust purskaevu tekitada, kuid nii raske vesi ei ole noortele taimedele hea.
Lisaks pikeerisin rooma salati ära.
Enne seda olid nad koos niivõrd tihedalt:
Seejärel kastsin päris tugevalt.
Muus osas ei osanudki midagi tarka teha. Murulaugu ja sibula juures veidi nokkisin umbrohtu ära.
Kurkide juures nagu ka mingid taimekesed on, kuid ma pole üldse kindel, et need õiged asjad üldse on.
Ka vürtsbasiilik peidab end veel.
Istutamisest on möödas ca 1 kuu juba.
Ahjaa... peenra ette oli kasvanud üks vaarika võrs, mille ma välja kaevasin ning teise kohta istutasin.
Alul näis talle seal sobivat, kuid hiljem vajus hirmsasti norgu, kuigi ma kastsin.
Kastsin õhtul veel ja vaatab siis mis temast homme saab.
Kohe peale istutamist pilt selline:
Isehakanud aedniku teine samm
Nädal peale taimede mahapanekut, olen tagasi peenra juures.
Kuuldus isalt, et kassidele ja koerale meeldib hirmsasti mu peenras istuda, ei mõjunud eemaolles kuigi rahustavalt ning lõin juba aedniku karjäärile käega.
Kuid tagasijõudes olin üllatunud.
Mu lillepeenra kolmandas reas siiski toimub mingi ärkamine. Isa oli oksi peale visanud, et kassidel seal nii mõnus poleks ning ehk oligi see mu taimed päästnud.
Muus osas oli aga peenar veel ikka vaikne.
Mu aedvilja peenras oli toimunud veelgi suurem ärkamine. Redised olid tärganud väga jõudsalt.
Kohe nii jõudsalt, et mulle näis, et nad vajavad...khm...pikeerimist. :)
Ilus sõna mis? õppisin selle oma "Paljundamise alused" raamatust.
Pikeerimine on siis minu sõnade järgi see, et seemnest tärganud taim tuleb tema noores eas ümber istutada, et taimedel oleks ka ellujäämislootust.
Otsusasin seda siis järgmisel päeval katsetada.
Vahur küll mainis, et redisele see ei meeldi arvatavasti ning ka Halja oli seda meelt.
Kuid kuna taimi oli nii palju tekkinud, otsustasin siiski proovida.
Eelneva peenra kõrvalt kaevasin uue peenra. Pudistasin ja sortisin.
Sääsed sõid mind mõnuga, kuid kuna OFF oli kadunud, siis pidin olukorraga leppima.
Kui peenar oli valmis, siis kaevasin õrnalt taime pahmaka koos mullakamaraga välja.
Terve hunnik taimi oli sinna tekkinud.
tegin kõrval peenrale augud ette ning asusin taimi ümber istutama. Tükk tegemist oli.
Teise reani ma ei jõudnudki veel ja mõtlesin, et ehk seda oleks mõistlikum siiski harvendada.
Osaliselt ma vist harvendan ja osaliselt siiski pikeerin, kuna 1/3 peenrast jäi hetkel tühjaks.
Redisest kaks pulka ettepoole on ka mingid taimed välja tulnud, kahjuks ei tea ma nüüd enam mis taimega on tegu, kuna ajasin oma seemnepakid segamini ja märkmeid ka ei teinud.
Üritasin küll mälu järgi meenutada oma loogikat ja ehk on siis nii:
A. Murulauk, püsik
Külviaeg: Mais-juunis peenrale või külvikasti
Istutustihedus: 25x25cm
Kasvatus: saak alates teisest kasvuaastast peale külvi.
Märkused: Pealseid lõigatakse korduvalt. Võib istutada talveks potti ja kasvatatada aknalaual.
B. Talisibul, püsik
Külviaeg: Mais-juunis peenrale või külvikasti
Külvitihedus: 1x30cm
Kasvatus: saak alates varakevadest külvile järgneval aastal.
Märkused: talveks võib kergelt katta
C. ja D. Kurk, partenokarpne
Külviaeg: Juuni algul otse kasvukohale. Taimed võib ka ette kasvatada.
Külvitihedus: 40x150cm
Kasvuaeg: 58 päeva külvist saagi alguseni. Katteloori kasutamisel kasvuaeg lüheneb.
Märkused: Suure kogusaagiga varajane hübriid. Isetolmlev, sobib kasvuhoonesse, avamaale ja katteloori alla. Vastupidav taimehaigustele. Vili sihvakas ja tugeva konstistentsiga, väga heade töötlemisomadustega. Saaki koristatakse, kui viljad on 8-15 cm pikkused. Kasutatakse värskelt ja konserveerimiseks.
E. Vürtsbasiilik, üheaastane
Külviaeg: Aprilli algul külvikasti 0,5cm sügavusele, istutus kasvukohale peale öökülmi.
Istutustihedus: 20x30cm
Kasvuaeg: 80 päeva
Märkused: Sobib soe ja päikesepaisteline kasvukoht. Universaalne maitsetaim. Enne õitsemist kogutud võrseid ja lehti kasutatakse nii värskelt kui kuivatatult.
F. Rooma salat
Külviaeg: Alates maist avamaale või kasvuhoonesse. Taimed võib ette kasvatada.
Külvitihedus: 25x25 cm. Soovitav on jätta taimedele kasvuruumi.
Kasvuaeg: varajane, saagi algus 60-70 päeva tärkamisest.
Märkused: lehed käharad, tumerohelised, siselehed kollased, suurepärase maheda maitsega ja krümspuvad. Pea tihe, püstine, keskmise suurusega. Haigusekindel. Säilitab pikalt kaubandusliku kvaliteedi. Võib kasutada nagu hiina kapsast või jääsalatit.
G,H. Redis
Külviaeg: kevadel või varasügisel avamaale. Võib teha korduskülve.
Külvitihedus: 3x20cm.
Kasvuaeg: 25 päeva tärkamisest saagini.
Märkused: Hea kuuma- ja valgustaluvusega keskvarajane sort. Juurviljad suured, ümmargused, helepunased. Pealsed tugevad, lehestik keskmine. Ideaalne sort pakke ja kimburedisteks.
Kuuldus isalt, et kassidele ja koerale meeldib hirmsasti mu peenras istuda, ei mõjunud eemaolles kuigi rahustavalt ning lõin juba aedniku karjäärile käega.
Kuid tagasijõudes olin üllatunud.
Mu lillepeenra kolmandas reas siiski toimub mingi ärkamine. Isa oli oksi peale visanud, et kassidel seal nii mõnus poleks ning ehk oligi see mu taimed päästnud.
Muus osas oli aga peenar veel ikka vaikne.
Mu aedvilja peenras oli toimunud veelgi suurem ärkamine. Redised olid tärganud väga jõudsalt.
Kohe nii jõudsalt, et mulle näis, et nad vajavad...khm...pikeerimist. :)
Ilus sõna mis? õppisin selle oma "Paljundamise alused" raamatust.
Pikeerimine on siis minu sõnade järgi see, et seemnest tärganud taim tuleb tema noores eas ümber istutada, et taimedel oleks ka ellujäämislootust.
Otsusasin seda siis järgmisel päeval katsetada.
Vahur küll mainis, et redisele see ei meeldi arvatavasti ning ka Halja oli seda meelt.
Kuid kuna taimi oli nii palju tekkinud, otsustasin siiski proovida.
Eelneva peenra kõrvalt kaevasin uue peenra. Pudistasin ja sortisin.
Sääsed sõid mind mõnuga, kuid kuna OFF oli kadunud, siis pidin olukorraga leppima.
Kui peenar oli valmis, siis kaevasin õrnalt taime pahmaka koos mullakamaraga välja.
Terve hunnik taimi oli sinna tekkinud.
tegin kõrval peenrale augud ette ning asusin taimi ümber istutama. Tükk tegemist oli.
Teise reani ma ei jõudnudki veel ja mõtlesin, et ehk seda oleks mõistlikum siiski harvendada.
Osaliselt ma vist harvendan ja osaliselt siiski pikeerin, kuna 1/3 peenrast jäi hetkel tühjaks.
Redisest kaks pulka ettepoole on ka mingid taimed välja tulnud, kahjuks ei tea ma nüüd enam mis taimega on tegu, kuna ajasin oma seemnepakid segamini ja märkmeid ka ei teinud.
Üritasin küll mälu järgi meenutada oma loogikat ja ehk on siis nii:
A. Murulauk, püsik
Külviaeg: Mais-juunis peenrale või külvikasti
Istutustihedus: 25x25cm
Kasvatus: saak alates teisest kasvuaastast peale külvi.
Märkused: Pealseid lõigatakse korduvalt. Võib istutada talveks potti ja kasvatatada aknalaual.
B. Talisibul, püsik
Külviaeg: Mais-juunis peenrale või külvikasti
Külvitihedus: 1x30cm
Kasvatus: saak alates varakevadest külvile järgneval aastal.
Märkused: talveks võib kergelt katta
C. ja D. Kurk, partenokarpne
Külviaeg: Juuni algul otse kasvukohale. Taimed võib ka ette kasvatada.
Külvitihedus: 40x150cm
Kasvuaeg: 58 päeva külvist saagi alguseni. Katteloori kasutamisel kasvuaeg lüheneb.
Märkused: Suure kogusaagiga varajane hübriid. Isetolmlev, sobib kasvuhoonesse, avamaale ja katteloori alla. Vastupidav taimehaigustele. Vili sihvakas ja tugeva konstistentsiga, väga heade töötlemisomadustega. Saaki koristatakse, kui viljad on 8-15 cm pikkused. Kasutatakse värskelt ja konserveerimiseks.
E. Vürtsbasiilik, üheaastane
Külviaeg: Aprilli algul külvikasti 0,5cm sügavusele, istutus kasvukohale peale öökülmi.
Istutustihedus: 20x30cm
Kasvuaeg: 80 päeva
Märkused: Sobib soe ja päikesepaisteline kasvukoht. Universaalne maitsetaim. Enne õitsemist kogutud võrseid ja lehti kasutatakse nii värskelt kui kuivatatult.
F. Rooma salat
Külviaeg: Alates maist avamaale või kasvuhoonesse. Taimed võib ette kasvatada.
Külvitihedus: 25x25 cm. Soovitav on jätta taimedele kasvuruumi.
Kasvuaeg: varajane, saagi algus 60-70 päeva tärkamisest.
Märkused: lehed käharad, tumerohelised, siselehed kollased, suurepärase maheda maitsega ja krümspuvad. Pea tihe, püstine, keskmise suurusega. Haigusekindel. Säilitab pikalt kaubandusliku kvaliteedi. Võib kasutada nagu hiina kapsast või jääsalatit.
G,H. Redis
Külviaeg: kevadel või varasügisel avamaale. Võib teha korduskülve.
Külvitihedus: 3x20cm.
Kasvuaeg: 25 päeva tärkamisest saagini.
Märkused: Hea kuuma- ja valgustaluvusega keskvarajane sort. Juurviljad suured, ümmargused, helepunased. Pealsed tugevad, lehestik keskmine. Ideaalne sort pakke ja kimburedisteks.
Sunday, June 12, 2011
Taimede esmakordne istutamine- kas ilmselge teadmiste ülehinnang?
Maja ostuga kaasnevad ka teatud hüved.
Nimetan neid hüvedeks, kuna mulle meeldib aias mässata.
Aga meeldimine ei tähenda veel, et sellega hakkama ka saab :)
Igastahes täna sai mulda pandud mõned seemned.
Ja loodan seda traditsiooni ka jätkata.
Ehk saan meistriks :P
Täna sõitsin rattaga Rakverre ning käisin Selveris, kuna see oli ainuke hetkel lahtiolev koht.
Peas olid küll sisustamise alased mõtted, kuid kuna olin planeerinud ka ühtteist istutada, jäin hoobilt seisma seemneleti ees ning asusin vaatama, mida saab üldse veel nii hilja maha panna.
Põhomõtteliselt pistsin korvi kõik vähegi huvi pakkuvad taimed, mis olid juuni kuus avamaale kasvatamise võimalusega.
Kindlasti ma nüüd siin kirjatükis panen kirja midagi ülinõmedat ning ebakompetentset, kuid see ongi arenemise võlu, et alati saab paremini.
Mis ma siis lõpuks korvi pistsin?
lavendli
aed-liivatee
võõrasema
rukkilille (2 pakki)
tokkroosi segu
vürtsbasiiliku
murulaugu
talisibula
redise
rooma salati
kurk (2 tk)
Üleval mainitud lillelised on juba mullas. Niiet nüüd tuleb vaid parimat loota.
Leidsin maad riisudes ühe mullasema pinna, kus oli enne peenar olnud ning otsustasin sinna ostetud lilled panna.
Kaevasin maa üles ning üllatusega taipasin, et mullast tulid välja hunnik sibulaid.
Olin üllatus-õnne-hämmeldue segu.
Sest ausalt öeldes ei osanud ma aimata, kui suure patuga hakkama sain.
Igastahes kuna tegu oli juba tehtud, siis otsustasin, et tegutsen edasi ja panen nad mujale mulda. Algul planeerisin sama lapi otsa panna.
Kahjuks aga lapp ei kujunenud piisavalt suureks.
Raamatust "Paljundamise alused" Steven Bradley lugesin, et
Mida peenemaid seemneid kavatsete külvata, seda tasasem ja peenema struktuuriga peab olema külvipeenral muld. Kui peenra pind on liiga jämedakoeline, võivad seemned sattuda kuivadesse õhuaukudesse, kus peavad elu eest võitlema. Kui olete peenra läbi kaevanud, rehitsege selle pind üle peenepiilise rehaga ning purustage kõik mullaklombid nii, et pind jääks ühtlane ja sile.
Juttu oli veel külvivakku külvamisest ja soovitusest mitte üle kasta.
Mida ma küll lugesin just praegu.
Igastahes. Sõelusin ma mulda nii peeneks, kui see võimalik oli. Rohkem varjus olevat peena poolt segasin ka huumusega.
Tegin mulda märjemaks, et mingigi eluslootus oleks.
Kuid õnneks isa näpunäidet "lase vett nii, et kohe on", ma ei järginud.
Vaid lasin mulla piisavalt märjaks.
Segasin seda veel kuivema mullaga ning esimesse otsa tegin ühe pika vao, kuhu panin tokkroose.
Paki peal on selline info:
Aed-tokkroos, kaheaastane
Külviaeg: Mais- juunis peenrasse või kõlvikasti. Idaneb 14-20 päeva temperatuuril 18 kraadi. Kasvukohale istutatakse augustis- septembris.
Istutustihedus: 25x25 cm
Kõrgus: 150-200 cm
Õitsemisaeg: Juulist septembrini järgmisel aastal.
Märkused: vajab tuulevaikser kasvukohta ja toestamist. Võib õitseda ka järgnevatel aastatel.
Kahjuks ei mõista ma küll istutustiheduse mõistet.
Uurin selle kohta raamatust midagi. ei leidnud nagu miskit selle kohta.
Ma siiski eeldan, et see on nö ruutmsentimeetrid, kui suurele alale võiks istutada.
Ma loodan :)
Igastahes sinna samasse vakku ma need lilleseemned puistasin.
Nad olid veidi suuremad sellised rannakarbi kujulised.
Pettumust valmistas, et tegu nö pikavinnaga lilledega, kuid samas eks ole seegi omaette põnev.
Panin mulla peale. Kusjuures kahtlustan, et ehk läksid need seemned liiga sügavale mulda. ca 5 cm.
Hilisemad panin kõrgemale.
Järgmisena paningi rukkililled.
esialgu tegin vaod, kuid siis mõtlesin, et see mulle ei meeldiks, selline põõsas oleks palju armsam.
Ning puistasin nad laiali suuremale pinnale ja ca 3 cm sügavusele.
Pakil on info selline:
Rukkilill, üheaastane
Külviaeg: mais-juunis kasvukohale. Idaneb 12-18 päeva temperatuuril 15 kraadi.
Kõrgus: 70cm
Õitsemisaeg: juuli-august
Kasutamine: hea lõikelill
Märkused: talub ka poolvarjulist kohta.
Seemned oli segamini kuivanud õisikutega.
Nendest edasi hajusalt panin seejärel võõrasemad.
Pakil oli kirjas:
Võõrasema, kaheaastane
Külviaeg: Märtsis külvikasti või juunis peenrasse.
Idaneb 10-18 päeva temperatuuril 18 kraadi. Kasvukohale istutada sügisel või varakevadel.
Kõrgus: 15cm
Istutustihedus: 20x20cm
Õitsemisaeg: Maist augustini olenevalt külviajast.
Kasutamine: Peenrale ja lillekasti. Päikesepaistelisse ja poolvarjulisse kasvukohta. Talub kevadel ja sügisel öökülma kuni miinus 5 kraadi.
Seejärel segasin mulda veidi liivaga.
Et seda suts kuivemaks saada ning istutasin maha lavendli.
Pakil oli kirjas:
Tähklavendel, püsik
Külviaeg: masi-juunis peenrale või külvikasti.
Istutustihedus: 25x25cm
Kasvatus: Eelistab sooja, päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva mulda.
Märkused: Väikeses koguses lehti ja õiepungi kasutatakse maitseainena. Kuivatatud oksi ja õisi kappides koide tõrjeks. Sobib hästi ilutaimeks.
Peale selle, kõige otsa panin aed-liivatee.
Pakil oli kirjas:
Aed-liivatee (tüümian), püsik
Külviaeg: aprillis külvikasti või juuni peenrasse. Seeme kaetakse 1-2 mm paksuselt liivakihiga.
Istutustihedus: 20x30cm
Kasvatus: eelistab kuiva ja päiksepaistelist kasuvukohta. Talveks kaetakse kaitseks varakevadise päikese eest.
Märkused: Õitsemise ajal kogutud võrseid kasutatakse nii värselt kui kuivatatult.
Kahjuks ei tõusnud mul käsi otse seemnete peale liiva puistata. Panin siiski mulda ja mulla peale liiva.
Lodoan, et midagi hullu pole.
Kui see sai tehtud, siis tampisin kogu ala veidi tugevamalt kinni ja kastsin veel korra.
Nüüd jäi veel ülesandeks leida koht või teguviis sibulatele.
Lootsin raamatust abi leida, kuid sealt sain vähest infot ning põhiliselt seda, et nad peaksid siiski mullas olema.
Seega uurisin veidi teist peenart, rohisin selle puhtaks ning panin sibulad sinna mulda.
Neid oli päris palju ja väsinuna ma kahjuks just maksimaalselt head tööd vist siiski ei teinud. Aga loodan, et nad väga õnnetud seal pole :)
Selline oli siis minu aednikukarjääri algus.
Loodan, et siit midagi ka välja tuleb.
Nimetan neid hüvedeks, kuna mulle meeldib aias mässata.
Aga meeldimine ei tähenda veel, et sellega hakkama ka saab :)
Igastahes täna sai mulda pandud mõned seemned.
Ja loodan seda traditsiooni ka jätkata.
Ehk saan meistriks :P
Täna sõitsin rattaga Rakverre ning käisin Selveris, kuna see oli ainuke hetkel lahtiolev koht.
Peas olid küll sisustamise alased mõtted, kuid kuna olin planeerinud ka ühtteist istutada, jäin hoobilt seisma seemneleti ees ning asusin vaatama, mida saab üldse veel nii hilja maha panna.
Põhomõtteliselt pistsin korvi kõik vähegi huvi pakkuvad taimed, mis olid juuni kuus avamaale kasvatamise võimalusega.
Kindlasti ma nüüd siin kirjatükis panen kirja midagi ülinõmedat ning ebakompetentset, kuid see ongi arenemise võlu, et alati saab paremini.
Mis ma siis lõpuks korvi pistsin?
lavendli
aed-liivatee
võõrasema
rukkilille (2 pakki)
tokkroosi segu
vürtsbasiiliku
murulaugu
talisibula
redise
rooma salati
kurk (2 tk)
Üleval mainitud lillelised on juba mullas. Niiet nüüd tuleb vaid parimat loota.
Leidsin maad riisudes ühe mullasema pinna, kus oli enne peenar olnud ning otsustasin sinna ostetud lilled panna.
Kaevasin maa üles ning üllatusega taipasin, et mullast tulid välja hunnik sibulaid.
Olin üllatus-õnne-hämmeldue segu.
Sest ausalt öeldes ei osanud ma aimata, kui suure patuga hakkama sain.
Igastahes kuna tegu oli juba tehtud, siis otsustasin, et tegutsen edasi ja panen nad mujale mulda. Algul planeerisin sama lapi otsa panna.
Kahjuks aga lapp ei kujunenud piisavalt suureks.
Raamatust "Paljundamise alused" Steven Bradley lugesin, et
Mida peenemaid seemneid kavatsete külvata, seda tasasem ja peenema struktuuriga peab olema külvipeenral muld. Kui peenra pind on liiga jämedakoeline, võivad seemned sattuda kuivadesse õhuaukudesse, kus peavad elu eest võitlema. Kui olete peenra läbi kaevanud, rehitsege selle pind üle peenepiilise rehaga ning purustage kõik mullaklombid nii, et pind jääks ühtlane ja sile.
Juttu oli veel külvivakku külvamisest ja soovitusest mitte üle kasta.
Mida ma küll lugesin just praegu.
Igastahes. Sõelusin ma mulda nii peeneks, kui see võimalik oli. Rohkem varjus olevat peena poolt segasin ka huumusega.
Tegin mulda märjemaks, et mingigi eluslootus oleks.
Kuid õnneks isa näpunäidet "lase vett nii, et kohe on", ma ei järginud.
Vaid lasin mulla piisavalt märjaks.
Segasin seda veel kuivema mullaga ning esimesse otsa tegin ühe pika vao, kuhu panin tokkroose.
Paki peal on selline info:
Aed-tokkroos, kaheaastane
Külviaeg: Mais- juunis peenrasse või kõlvikasti. Idaneb 14-20 päeva temperatuuril 18 kraadi. Kasvukohale istutatakse augustis- septembris.
Istutustihedus: 25x25 cm
Kõrgus: 150-200 cm
Õitsemisaeg: Juulist septembrini järgmisel aastal.
Märkused: vajab tuulevaikser kasvukohta ja toestamist. Võib õitseda ka järgnevatel aastatel.
Kahjuks ei mõista ma küll istutustiheduse mõistet.
Uurin selle kohta raamatust midagi. ei leidnud nagu miskit selle kohta.
Ma siiski eeldan, et see on nö ruutmsentimeetrid, kui suurele alale võiks istutada.
Ma loodan :)
Igastahes sinna samasse vakku ma need lilleseemned puistasin.
Nad olid veidi suuremad sellised rannakarbi kujulised.
Pettumust valmistas, et tegu nö pikavinnaga lilledega, kuid samas eks ole seegi omaette põnev.
Panin mulla peale. Kusjuures kahtlustan, et ehk läksid need seemned liiga sügavale mulda. ca 5 cm.
Hilisemad panin kõrgemale.
Järgmisena paningi rukkililled.
esialgu tegin vaod, kuid siis mõtlesin, et see mulle ei meeldiks, selline põõsas oleks palju armsam.
Ning puistasin nad laiali suuremale pinnale ja ca 3 cm sügavusele.
Pakil on info selline:
Rukkilill, üheaastane
Külviaeg: mais-juunis kasvukohale. Idaneb 12-18 päeva temperatuuril 15 kraadi.
Kõrgus: 70cm
Õitsemisaeg: juuli-august
Kasutamine: hea lõikelill
Märkused: talub ka poolvarjulist kohta.
Seemned oli segamini kuivanud õisikutega.
Nendest edasi hajusalt panin seejärel võõrasemad.
Pakil oli kirjas:
Võõrasema, kaheaastane
Külviaeg: Märtsis külvikasti või juunis peenrasse.
Idaneb 10-18 päeva temperatuuril 18 kraadi. Kasvukohale istutada sügisel või varakevadel.
Kõrgus: 15cm
Istutustihedus: 20x20cm
Õitsemisaeg: Maist augustini olenevalt külviajast.
Kasutamine: Peenrale ja lillekasti. Päikesepaistelisse ja poolvarjulisse kasvukohta. Talub kevadel ja sügisel öökülma kuni miinus 5 kraadi.
Seejärel segasin mulda veidi liivaga.
Et seda suts kuivemaks saada ning istutasin maha lavendli.
Pakil oli kirjas:
Tähklavendel, püsik
Külviaeg: masi-juunis peenrale või külvikasti.
Istutustihedus: 25x25cm
Kasvatus: Eelistab sooja, päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva mulda.
Märkused: Väikeses koguses lehti ja õiepungi kasutatakse maitseainena. Kuivatatud oksi ja õisi kappides koide tõrjeks. Sobib hästi ilutaimeks.
Peale selle, kõige otsa panin aed-liivatee.
Pakil oli kirjas:
Aed-liivatee (tüümian), püsik
Külviaeg: aprillis külvikasti või juuni peenrasse. Seeme kaetakse 1-2 mm paksuselt liivakihiga.
Istutustihedus: 20x30cm
Kasvatus: eelistab kuiva ja päiksepaistelist kasuvukohta. Talveks kaetakse kaitseks varakevadise päikese eest.
Märkused: Õitsemise ajal kogutud võrseid kasutatakse nii värselt kui kuivatatult.
Kahjuks ei tõusnud mul käsi otse seemnete peale liiva puistata. Panin siiski mulda ja mulla peale liiva.
Lodoan, et midagi hullu pole.
Kui see sai tehtud, siis tampisin kogu ala veidi tugevamalt kinni ja kastsin veel korra.
Nüüd jäi veel ülesandeks leida koht või teguviis sibulatele.
Lootsin raamatust abi leida, kuid sealt sain vähest infot ning põhiliselt seda, et nad peaksid siiski mullas olema.
Seega uurisin veidi teist peenart, rohisin selle puhtaks ning panin sibulad sinna mulda.
Neid oli päris palju ja väsinuna ma kahjuks just maksimaalselt head tööd vist siiski ei teinud. Aga loodan, et nad väga õnnetud seal pole :)
Selline oli siis minu aednikukarjääri algus.
Loodan, et siit midagi ka välja tuleb.
Saturday, June 4, 2011
Jätk Emma raamatule
On möödunud päris palju ajast, kui ma seda raamatut lugema ning ajalugu sel perioodil uurima hakkasin.
Tegin seda juhuslikult ning kogu protsess oli väga põnev.
Kuid nüüd tunnen, et Emma raamas peitus veel nii mõndagi, mida ma oma esimesel lugemisel ei osanud märgata. Ehket otsustasin raamatu uuesti läbi lugeda ning märkida üles kohad, mida täpsemalt uurida.
Kommentaarina on huvitav ka märkida, et mingi hetk mõtlesin ka järgmist ajajärku 14 sajandi Isabeli raamatut lugeda, kuid mingi hetk tundsin, et see ajab siiski paljud asjad segamini ja ma loobusin selle raamatu lugemisest.
Corfe Castle
leidsin väga ilusaid pilte selle lossiga seoses.
Samamoodi ühe joonistuse, kus oli alapealkirjaks:
From almost any direction Corfe Castle is one of the most spectacular ruined castles in Britain. Here in 978 A.D., King Edward, aged 18, was murdered at the instigation of his stepmother, who coveted the throne for her son. The castle was ruined by Roundhead forces during the Civil War in 1646 and after the war much of the stone was used to build houses in the village. The remains of the castle are now owned by the National Trust.
The mellow Purbeck stone cottages are also a feature of this unspoilt village.
http://www.englishvillagescenes.co.uk/ink/pages/corfecastlebw.html
Ehket mainitaksegi ära Edwardit, kelle tapmisest on ülevaade I petükis.
Leidsin ka Corfe Castle asukoha üles. Paikneb Prantsusmaa ranniku vastas. Suhteliselt lähedal Londonile.
There is evidence in the village of a civilization that existed in 6000 BC; as well as Celtic habitation circa 1300 BC; and of course, the Romans circa AD 50. There is a legend which Tomas Hardy recorded concerning the disappearance of an entire Roman legion, with of course, only its ghost remaining; leading to the conclusion that a massive battle must have taken place between the Celts and the Romans which later resulted in the demise of the Celts. Early in the fifth century, after the Romans left, the Vikings and the Saxons occupied this area until AD 1090 when the Norman Conquest occurred.
http://www.corfecastle.net/
Juttu on kaduma läinud roomlastest. Kuidagi tuttavlik link "leegioni" filmile. Kuid arvatavasti on neid kadunud hingesid rohkem kui see üks teadaolev.
Wikipedias on lühidalt kogu Corfe Castle ajalugu, mis on väga põnev, kuid hetkel ma sinna ei süübi:
http://en.wikipedia.org/wiki/Corfe_Castle
ära on mainitud ka Edwardi tapmine.
Edward, Ethelredi vend ja Edgari poeg
Wikipediast leidsin kena pildi:
Nagu näha, siis Edward sai märtriks ainult seetõttu, et ta tapeti vanelaste poolt. Ei olnud ta eelnev elu sugugi märtriks olemise vääriline.
Igal pool joonistusel on saadud ainest just selle tapmise hetkest ning peekri vastuvõtmisest.
Kummitab mind aga pidevalt küsimus: miks tapeti Edward nii ametlikult? kas seda poleks saanud teha palju vaiksemalt ja salajas?
Wikipedias on väga põnevaid fakte ka Ethelredi ema Elfrida kohta.
Elfrida
http://en.wikipedia.org/wiki/%C3%86lfthryth,_Queen_of_England
Kõigepealt on kirjas, et Edgar oli ka enne abielus, kuid Elfrida oli ainuke naine Edgaril, kes oli nö ametlik kuninganna.
Ta sünnitas kaks poega, esimene oli Edmund ja teine Ethelred. Edmund suri varajases nooruses.
Elfridat nimetatakse kui üldse esimest Inglismaa kuningannat.
Samuti on ta oma teo tõttu üks nimekamaid "kuri võõrasema" figuure muinasjuttudes.
Samas panustas ta suurel määral ka jumala kummardamisele ning oli riigi juhtimisel oluline figuur.
Väga huvitav on seik, kuidas Elfrida kuningaga üldse abiellus.
Kuningas kuulis, et on üks imeilus naine, kelle kohta ta palus uurida ühel mehel nimega Ethewald, kas kuuldus vastab tõele. Kuuldus vastas tõele, kuid Ethewald otsustas hoopis ise naisega abielluda ja saatis sõna kungale, et tegu on ebasobiva naisega.
Edgar palus siiski kohtumist Elfridaga. Ethewald palus Elfridal end inetumaks teha, kuid naine otsustas siiski ristivastupidi käituda.
Jahilkäigu ajal Edgar tappis Ethewaldi ning naitus Elfridaga.
According to William, the beauty of Ordgar's daughter Ælfthryth was reported to King Edgar. Edgar, looking for a Queen, sent Æthewald to see Ælfthryth, ordering him "to offer her marriage [to Edgar] if her beauty were really equal to report." When she turned out to be just as beautiful as was said, Æthelwald married her himself and reported back to Edgar that she was quite unsuitable. Edgar was eventually told of this, and decided to repay Æthelwald's betrayal in like manner. He said that he would visit the poor woman, which alarmed Æthelwald. He asked Ælfthryth to make herself as unattractive as possible for the king's visit, but she did the opposite. Edgar, quite besotted with her, killed Æthelwald during a hunt.
Wikipedias on mainitud ka riigi jagunemist Edwardi valitsemise ajal. Sain sellest nüüd rohkem aru.
Edwardi kuningaks saamist toetas ka Dunstan ning Elfrida esimese mehe vend Ethelwine. Kuninganna poolt oli teine piiskop Ethelwold ning Mercia valitseja.
Edgar died in 975 leaving two young sons, Edward and Æthelred. Edward was almost an adult, and his successful claim for the throne was supported by many key figures including Archbishops Dunstan and Oswald and the brother of Ælfthryth's first husband, Æthelwine, Ealdorman of East Anglia. Supporting the unsuccessful claim of Æthelred were his mother, the Queen dowager, Bishop Æthelwold of Winchester, and Ælfhere, Ealdorman of Mercia.
Lisaks on märgitud, et kogu sellest ajastust on film: The Ceremony of Innocence, kus on nii Thorkel, Emma kui ka kõik teised Emma raamatu osalised.
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Ceremony_of_Innocence_(film)
Film on tehtud aastal 1970 ning kirjutatud Ronald Ribmani poolt.
siin on filmist veidi rohkem kirjas:
http://www.allrovi.com/movies/movie/the-ceremony-of-innocence-perf-v271109?r=allmovie
peaks selle filmi kuskilt üles leidma.
lk 10.
Mercia alderman tuli suure relvastatud kaaskonnaga Weesexisse ja Warehami. Seal laskis ta Edwardi surnukeha välja kaevata ning viis selle kuninglike austusavaldustega Shaftesburysse.
Siin olen ma millestki valesti aru saanud. Arvasin, et Mercia alderman (kohaliku hõimuaristrokaatia juht Inglismaal, hiljem ka kuninga ametnik) oli kuninganna poolt. Kuid näib, et siiski vastu. Vaatan korra teksti üle. Jah Mecia alderman oli kuninganna vastu.
Edwardi tekstis oli ka kirjas, et nüüdseks puhkab ta keha hoopis kolmandas kohas.
Aastal 1001 viidi ta üle kloostrisse.
Lisaks on mainitud, mis paikades on Edward märtsina austatud.
In 1001 his remains were moved to a more prominent place in the abbey, probably with the blessing of his half-brother King Æthelred. Edward was already reckoned a saint by this time. A number of lives of Edward were written in the centuries following his death in which he was portrayed as a martyr, generally seen as a victim of his stepmother Queen Dowager Ælfthryth. He is today recognized as a saint in the Eastern Orthodox Church, the Roman Catholic Church, and the Anglican Communion.
lk 11-12
Samal ajal tõstsid ema ja selle nõuandjad tema ette ka teisi peegleid.
...
Edward oli olnud halb kuningas - kui ta poleks noorest peast surnuks pistetud, oleks ta oma jõhkra türanniolemusega paisanud Inglismaa suurimasse viletsusse. Mõtle oma vaarisale Alfredile, keda hüüti Suureks! Mõtle oma isale, kuningas Edgarile! Nad mõlemad jätsid endast maha vankumatu trooni, mille tugedeks olid rahu ja ümbritseva maailma austus.
....
Aga ainus asi, mis ta nägi, oli see, et üks suurnike suguvõsa tõusis kuningatapu pärast teise vastu.
....
Et peapiiskop Dunstan tõmbas oma käe ära tema ja ta ema pea kohalt- sama Dunstan, kes oli olnud ta isa ja ta venna suureandeline ning austatud nõuandja.
Kuningas Edgar
http://en.wikipedia.org/wiki/Edgar_the_Peaceful
Midagi väga huvitavat ei leidnud. Uudiseks oli et teda nimetati Edgar the Peaceful.
Ning et ta oli Edmund I noorim poeg. Millegipärast eeldasin, et ta oli Alfredi poeg, kuid loogiline, et see nii pole. Vaarisa pole ju vanaisa ;)
Emma raamatus oli ka mainitud et nii Alfredi kui ka Edgari järeltulija on vääritu (lk 11). Kes oli siis nii vääritu Alfredi järeltulija?
Huvitav oli ka fakt, et Edgar kutsus tagasi Dunstani tema eksiilist. Miks oli Dunstan eksiilis?
Upon Eadwig's death in October 959, Edgar immediately recalled Dunstan (eventually canonised as St. Dunstan) from exile to have him made Bishop of Worcester (and subsequently Bishop of London and Archbishop of Canterbury). Dunstan remained Edgar's advisor throughout his reign.
Juttu on ka kaheksast kuningast, millest ma suurt aru ei saa. Ehk kunagi hiljem süvenen.
Mainitud on ka Edgari tütart ja omakorda on mainitud tema tütart kedagi Edithit. Edith oli aga eraldi mainitud ka Emma raamatus. Kas on tegu sama inimesega?
Edgar also had a daughter, possibly illegitimate, by Wulfryth, who later became abbess of Wilton. She was joined there by her daughter, Edith of Wilton, who lived there as a nun until her death. Both women were later regarded as saints
Tegin seda juhuslikult ning kogu protsess oli väga põnev.
Kuid nüüd tunnen, et Emma raamas peitus veel nii mõndagi, mida ma oma esimesel lugemisel ei osanud märgata. Ehket otsustasin raamatu uuesti läbi lugeda ning märkida üles kohad, mida täpsemalt uurida.
Kommentaarina on huvitav ka märkida, et mingi hetk mõtlesin ka järgmist ajajärku 14 sajandi Isabeli raamatut lugeda, kuid mingi hetk tundsin, et see ajab siiski paljud asjad segamini ja ma loobusin selle raamatu lugemisest.
Corfe Castle
leidsin väga ilusaid pilte selle lossiga seoses.
Samamoodi ühe joonistuse, kus oli alapealkirjaks:
From almost any direction Corfe Castle is one of the most spectacular ruined castles in Britain. Here in 978 A.D., King Edward, aged 18, was murdered at the instigation of his stepmother, who coveted the throne for her son. The castle was ruined by Roundhead forces during the Civil War in 1646 and after the war much of the stone was used to build houses in the village. The remains of the castle are now owned by the National Trust.
The mellow Purbeck stone cottages are also a feature of this unspoilt village.
http://www.englishvillagescenes.co.uk/ink/pages/corfecastlebw.html
Ehket mainitaksegi ära Edwardit, kelle tapmisest on ülevaade I petükis.
Lisaks leidsin veel selliseid ilusaid pilte:
lk 8-10
Kui kogu see õudus toimus, oli ta 10 aastat vana......
See oli juhtunud 18. märtsil 978, mil ta viibis Corfe Castle´is koos oma ema, leskkuninganna Elfridaga. Oli pärastlõunane aeg ning ta ei jõudnud ära oodata oma venna Edwardi saabumist.
.....
.....
Jah, seda ta ju teadis, et kuna ta isa kuningas Edgar oli kolme aasta eest surnud ja kuningaks oli valitud Edward.
.....
Sellel, et Edward ennast nii harva näole andis, võis olla muidki põhjusi peale kuningakohustuste; Ethelred andis sellest endale vastumeelselt aru. Edward ise oli selle lausa välja öelnud:
"Su ema vihkab mind!"
.....
Ikka veel sadulas istudes võttis kuningas kruusi vastu, heitis kuningannale terava pilgu ning ütles:
"Tegelikult peaksin ma kõigepealt käskima teil sellest kruusist rüübata, leedi Elfrida, aga ma olen pärast jahilkäiku nii neetult janune, et heidan ettevaatuse kõrvale"
Miks Edward nõnda ütles ja miks ta ema niiviisi nimetas, imestas Ethelred. Kuid kaugemale ta oma mõtetega ei jõudnud, sest nägi üht oma ema meestest Edwardi paremast käest kinni haaramas.
.....
Samal silmapilgul tabas kuningat ootamatu hoop vasakult, ta paiskus sadulast maha ja jäi jalgupidi jalutsisse rippu.
Mis juhtus pärast seda meeste ja hobuste segadikus, seda Ethelred enam ema pitistuses enamei näinud.
.....
Ja ikkagi sai talle varsti teatavaks, et vend oli ta ema ukse ees maha löödud ning et nüüd oli tema ise kuningas.
Leidsin ka Corfe Castle asukoha üles. Paikneb Prantsusmaa ranniku vastas. Suhteliselt lähedal Londonile.
There is evidence in the village of a civilization that existed in 6000 BC; as well as Celtic habitation circa 1300 BC; and of course, the Romans circa AD 50. There is a legend which Tomas Hardy recorded concerning the disappearance of an entire Roman legion, with of course, only its ghost remaining; leading to the conclusion that a massive battle must have taken place between the Celts and the Romans which later resulted in the demise of the Celts. Early in the fifth century, after the Romans left, the Vikings and the Saxons occupied this area until AD 1090 when the Norman Conquest occurred.
http://www.corfecastle.net/
Juttu on kaduma läinud roomlastest. Kuidagi tuttavlik link "leegioni" filmile. Kuid arvatavasti on neid kadunud hingesid rohkem kui see üks teadaolev.
Wikipedias on lühidalt kogu Corfe Castle ajalugu, mis on väga põnev, kuid hetkel ma sinna ei süübi:
http://en.wikipedia.org/wiki/Corfe_Castle
ära on mainitud ka Edwardi tapmine.
Edward, Ethelredi vend ja Edgari poeg
Wikipediast leidsin kena pildi:
või siis selline:
Wikipedia info Edwardi kohta on väga põnev. Kohati täis tükitud erinevat infot, kuid üldjoontes ei olnud ma enne tulnud selle peale, et Edward oli nö abieluväline laps. Ühe versiooni kohaselt olevat ta olnud ühe nunnaga tehtud laps.
Seega (ma küll ei tea täpselt selle aja seadusi) näib, et ametlikult polnudki Edwardil troonile õigust.
Igastahes hilisemas rüütliseaduses oli nii, et sohilastel polnud oma isa varandusele ja nimele õigust.
Ja ka William Bastard oli selle teemaga kimpus ning see toimus suhtelilselt lähedale Edwardi tapmisega.
Kui sajandid on lähedased :)
Samuti väidab wikipedia, et maa oli kahe erineva võimu vahel jaotatud (mis algas juba kuningas Edgari ajastust) ning see tekitas pingeid ning oli võimalik ka kodusõda.
Kuid tekst on nii täis pikitud fakte, et hetkel ma pikemalt süvenema ei hakka.
Igal pool joonistusel on saadud ainest just selle tapmise hetkest ning peekri vastuvõtmisest.
Kummitab mind aga pidevalt küsimus: miks tapeti Edward nii ametlikult? kas seda poleks saanud teha palju vaiksemalt ja salajas?
Wikipedias on väga põnevaid fakte ka Ethelredi ema Elfrida kohta.
Elfrida
http://en.wikipedia.org/wiki/%C3%86lfthryth,_Queen_of_England
Kõigepealt on kirjas, et Edgar oli ka enne abielus, kuid Elfrida oli ainuke naine Edgaril, kes oli nö ametlik kuninganna.
Ta sünnitas kaks poega, esimene oli Edmund ja teine Ethelred. Edmund suri varajases nooruses.
Elfridat nimetatakse kui üldse esimest Inglismaa kuningannat.
Samuti on ta oma teo tõttu üks nimekamaid "kuri võõrasema" figuure muinasjuttudes.
Samas panustas ta suurel määral ka jumala kummardamisele ning oli riigi juhtimisel oluline figuur.
Väga huvitav on seik, kuidas Elfrida kuningaga üldse abiellus.
Kuningas kuulis, et on üks imeilus naine, kelle kohta ta palus uurida ühel mehel nimega Ethewald, kas kuuldus vastab tõele. Kuuldus vastas tõele, kuid Ethewald otsustas hoopis ise naisega abielluda ja saatis sõna kungale, et tegu on ebasobiva naisega.
Edgar palus siiski kohtumist Elfridaga. Ethewald palus Elfridal end inetumaks teha, kuid naine otsustas siiski ristivastupidi käituda.
Jahilkäigu ajal Edgar tappis Ethewaldi ning naitus Elfridaga.
According to William, the beauty of Ordgar's daughter Ælfthryth was reported to King Edgar. Edgar, looking for a Queen, sent Æthewald to see Ælfthryth, ordering him "to offer her marriage [to Edgar] if her beauty were really equal to report." When she turned out to be just as beautiful as was said, Æthelwald married her himself and reported back to Edgar that she was quite unsuitable. Edgar was eventually told of this, and decided to repay Æthelwald's betrayal in like manner. He said that he would visit the poor woman, which alarmed Æthelwald. He asked Ælfthryth to make herself as unattractive as possible for the king's visit, but she did the opposite. Edgar, quite besotted with her, killed Æthelwald during a hunt.
Wikipedias on mainitud ka riigi jagunemist Edwardi valitsemise ajal. Sain sellest nüüd rohkem aru.
Edwardi kuningaks saamist toetas ka Dunstan ning Elfrida esimese mehe vend Ethelwine. Kuninganna poolt oli teine piiskop Ethelwold ning Mercia valitseja.
Edgar died in 975 leaving two young sons, Edward and Æthelred. Edward was almost an adult, and his successful claim for the throne was supported by many key figures including Archbishops Dunstan and Oswald and the brother of Ælfthryth's first husband, Æthelwine, Ealdorman of East Anglia. Supporting the unsuccessful claim of Æthelred were his mother, the Queen dowager, Bishop Æthelwold of Winchester, and Ælfhere, Ealdorman of Mercia.
Lisaks on märgitud, et kogu sellest ajastust on film: The Ceremony of Innocence, kus on nii Thorkel, Emma kui ka kõik teised Emma raamatu osalised.
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Ceremony_of_Innocence_(film)
Film on tehtud aastal 1970 ning kirjutatud Ronald Ribmani poolt.
siin on filmist veidi rohkem kirjas:
http://www.allrovi.com/movies/movie/the-ceremony-of-innocence-perf-v271109?r=allmovie
peaks selle filmi kuskilt üles leidma.
lk 10.
Mercia alderman tuli suure relvastatud kaaskonnaga Weesexisse ja Warehami. Seal laskis ta Edwardi surnukeha välja kaevata ning viis selle kuninglike austusavaldustega Shaftesburysse.
Siin olen ma millestki valesti aru saanud. Arvasin, et Mercia alderman (kohaliku hõimuaristrokaatia juht Inglismaal, hiljem ka kuninga ametnik) oli kuninganna poolt. Kuid näib, et siiski vastu. Vaatan korra teksti üle. Jah Mecia alderman oli kuninganna vastu.
Edwardi tekstis oli ka kirjas, et nüüdseks puhkab ta keha hoopis kolmandas kohas.
Aastal 1001 viidi ta üle kloostrisse.
Lisaks on mainitud, mis paikades on Edward märtsina austatud.
In 1001 his remains were moved to a more prominent place in the abbey, probably with the blessing of his half-brother King Æthelred. Edward was already reckoned a saint by this time. A number of lives of Edward were written in the centuries following his death in which he was portrayed as a martyr, generally seen as a victim of his stepmother Queen Dowager Ælfthryth. He is today recognized as a saint in the Eastern Orthodox Church, the Roman Catholic Church, and the Anglican Communion.
lk 11-12
Samal ajal tõstsid ema ja selle nõuandjad tema ette ka teisi peegleid.
...
Edward oli olnud halb kuningas - kui ta poleks noorest peast surnuks pistetud, oleks ta oma jõhkra türanniolemusega paisanud Inglismaa suurimasse viletsusse. Mõtle oma vaarisale Alfredile, keda hüüti Suureks! Mõtle oma isale, kuningas Edgarile! Nad mõlemad jätsid endast maha vankumatu trooni, mille tugedeks olid rahu ja ümbritseva maailma austus.
....
Aga ainus asi, mis ta nägi, oli see, et üks suurnike suguvõsa tõusis kuningatapu pärast teise vastu.
....
Et peapiiskop Dunstan tõmbas oma käe ära tema ja ta ema pea kohalt- sama Dunstan, kes oli olnud ta isa ja ta venna suureandeline ning austatud nõuandja.
Kuningas Edgar
Midagi väga huvitavat ei leidnud. Uudiseks oli et teda nimetati Edgar the Peaceful.
Ning et ta oli Edmund I noorim poeg. Millegipärast eeldasin, et ta oli Alfredi poeg, kuid loogiline, et see nii pole. Vaarisa pole ju vanaisa ;)
Emma raamatus oli ka mainitud et nii Alfredi kui ka Edgari järeltulija on vääritu (lk 11). Kes oli siis nii vääritu Alfredi järeltulija?
Huvitav oli ka fakt, et Edgar kutsus tagasi Dunstani tema eksiilist. Miks oli Dunstan eksiilis?
Upon Eadwig's death in October 959, Edgar immediately recalled Dunstan (eventually canonised as St. Dunstan) from exile to have him made Bishop of Worcester (and subsequently Bishop of London and Archbishop of Canterbury). Dunstan remained Edgar's advisor throughout his reign.
Juttu on ka kaheksast kuningast, millest ma suurt aru ei saa. Ehk kunagi hiljem süvenen.
Mainitud on ka Edgari tütart ja omakorda on mainitud tema tütart kedagi Edithit. Edith oli aga eraldi mainitud ka Emma raamatus. Kas on tegu sama inimesega?
Edgar also had a daughter, possibly illegitimate, by Wulfryth, who later became abbess of Wilton. She was joined there by her daughter, Edith of Wilton, who lived there as a nun until her death. Both women were later regarded as saints
Saturday, April 16, 2011
luulekatsetus
kesk lootusetuid tallermaid
paikneb ilus ja ja roosa
koeramamma
ta on hämmastunud
ta on Kadriorus ning
ta ees laium mudamülgas
Kuidas nii?
kuidas sai see siia?
ta selja taga on
veelgi enam hämmeldunud
koer chinchaua
ta on Kadriorus ning
ta ees laius mudamülgas
See pole võimalik
paikneb ilus ja ja roosa
koeramamma
ta on hämmastunud
ta on Kadriorus ning
ta ees laium mudamülgas
Kuidas nii?
kuidas sai see siia?
ta selja taga on
veelgi enam hämmeldunud
koer chinchaua
ta on Kadriorus ning
ta ees laius mudamülgas
See pole võimalik
Sunday, April 10, 2011
Mango-Vaarika juustukook: minu katsetuste, silmade ja maitseelamuste läbi
Retsept "Juustukoogid" Lia Virkus, Angeelika Kang.
Põhi:
180g küpsiseid (soovitavalt kondenspiima maitselisi)
2 sl fariinsuhkrut
90g võid
Täidis:
500g toorjuustu (näiteks mascarpone)
4 dl hapukoort
2,5 dl suhkrut
1 purk (425 g) mangokompotti
3 dl värskeid või külmutatud vaarikaid
5 muna
2 sl jahu
Purusta küpsised ning sega suhkru ja sulatatud võiga.
Suru küpsisesegu 24cm läbimõõduga ja küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhja. Küpseta põhja 180-kraadises ahjus 10 minutit.
Täidise tegemiseks vahusta toasoe toorjuust suhkruga. Lisa hapukoor. Sega juurde püreeritu mangokonserv, vaarikad, munad ja jahu.
Kalla segu eelküpsetatud põhjale ja küpseta 160-kraadises ahjus 1 tund.
Pane külma vähemalt 3 tunniks kuni üle öö.
Laupäeva hommiku üks plaane algavaks päevaks oli küpsetada üks kook.
Kahjuks väike haigusevimm, väsimus ja kõik muu surusid mu voodisse pikali päise päeva ajal. Magasin kosutavalt ja magusalt.
Aga ärgates olin tige. Ma pole midagi tehtud saanud!
Oma enese enesetunde nimel otsustasin vähemalt koogiga ühele poole saada.
Haarasin juustukookide raamatu, lõin suvalisest kohast lahti. Kirjutasin sõnumisse koostisained.
Poodi.
Üldjoontes on siiski tegu kalli koogiga. Kahjuks ma ei jätnud alles tšekki, kuid toidkorv maksis ca 26 euri. Sinna kuulusid küll ka: õli 4 eur, päikesekuivatatud tomatid 3 eur, 3 jäätist 2 eur, basiilik, tomat ja mozarella 5 eur, ehket koogiretsepti jaoks kulus ca 9 eur.
Küpsised võtsin Digestivid.
Toorjuustuna Ricotta, eestimaine.
Ei lisanud lisasuhkrut küpsistele. Ma pole suur magusaarmastaja ning Digestiv küpsised ise on ka suhteliselt magusad. Lisasin vaid näpuotsa täie muskaati.
Pildi järgi näib, et ka vaarikad pandi algretsepti püreestatuna. Ma panin tervelt. Ilusamad.
Ka hapukoort panin vähem, kuna poes olles ei arvanud, et nõnda palju seda peaks minema. Ma siis lisasin 250g.
Ahjus hoidsin veidi kauem, kuna keskelt ei tahtnud ära küpseda.
Lehel "toidutegu" http://toidutegu.wordpress.com/2010/11/21/mango-vaarika-juustukook/ on soovitatud ahjus hoida 1 tund ja 20 minutit. Samuti on temperatuuri seal tõstetud 170 kraadini.
See näib mõistlik, kuna siis oleks kook läbinisti ära küpsenud.
Samas ei jäänud mu kook pealt nii pruun. Kuid oleksin seda eelistanud veidi vedelale sisule.
Igastahes kindel on, et kook vajab soojemat ahju ja kauemat küpsetamist.
Või tulnuks veidi rohkem jahu sisusse lisada.
Vedela keskmise osa tõttu pealiskiht mul veidi murenes. Teen selle küpsisepuruga ilusamaks. Koogi make-up :)
Igastahes üldtulemus mulle meeldib. Värske ja kerge kook. Ei ole liialt magus ega ka hapu. Ricotta tüklus on samuti mõnusaks vahelduseks keelel.
Mangomaitse kumab maitsest läbi. Olgugi, et esimene mõte maitses oli, et miks mangot lisada...?
Põhja ja segu kooslus on mõnusasti tasakaalus.
Sobib peale veidi rasvasema toidu järgseks magustoiduks, andes lõpptulemusele kergema noodi. Pigem tee-kõrvane, kui kohvikõrvane kook. Hea on roheline tee, ideaalne oleks jasmiinitee.
Põhi:
180g küpsiseid (soovitavalt kondenspiima maitselisi)
2 sl fariinsuhkrut
90g võid
Täidis:
500g toorjuustu (näiteks mascarpone)
4 dl hapukoort
2,5 dl suhkrut
1 purk (425 g) mangokompotti
3 dl värskeid või külmutatud vaarikaid
5 muna
2 sl jahu
Purusta küpsised ning sega suhkru ja sulatatud võiga.
Suru küpsisesegu 24cm läbimõõduga ja küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhja. Küpseta põhja 180-kraadises ahjus 10 minutit.
Täidise tegemiseks vahusta toasoe toorjuust suhkruga. Lisa hapukoor. Sega juurde püreeritu mangokonserv, vaarikad, munad ja jahu.
Kalla segu eelküpsetatud põhjale ja küpseta 160-kraadises ahjus 1 tund.
Pane külma vähemalt 3 tunniks kuni üle öö.
Laupäeva hommiku üks plaane algavaks päevaks oli küpsetada üks kook.
Kahjuks väike haigusevimm, väsimus ja kõik muu surusid mu voodisse pikali päise päeva ajal. Magasin kosutavalt ja magusalt.
Aga ärgates olin tige. Ma pole midagi tehtud saanud!
Oma enese enesetunde nimel otsustasin vähemalt koogiga ühele poole saada.
Haarasin juustukookide raamatu, lõin suvalisest kohast lahti. Kirjutasin sõnumisse koostisained.
Poodi.
Üldjoontes on siiski tegu kalli koogiga. Kahjuks ma ei jätnud alles tšekki, kuid toidkorv maksis ca 26 euri. Sinna kuulusid küll ka: õli 4 eur, päikesekuivatatud tomatid 3 eur, 3 jäätist 2 eur, basiilik, tomat ja mozarella 5 eur, ehket koogiretsepti jaoks kulus ca 9 eur.
Küpsised võtsin Digestivid.
Toorjuustuna Ricotta, eestimaine.
Ei lisanud lisasuhkrut küpsistele. Ma pole suur magusaarmastaja ning Digestiv küpsised ise on ka suhteliselt magusad. Lisasin vaid näpuotsa täie muskaati.
Pildi järgi näib, et ka vaarikad pandi algretsepti püreestatuna. Ma panin tervelt. Ilusamad.
Ka hapukoort panin vähem, kuna poes olles ei arvanud, et nõnda palju seda peaks minema. Ma siis lisasin 250g.
Ahjus hoidsin veidi kauem, kuna keskelt ei tahtnud ära küpseda.
Lehel "toidutegu" http://toidutegu.wordpress.com/2010/11/21/mango-vaarika-juustukook/ on soovitatud ahjus hoida 1 tund ja 20 minutit. Samuti on temperatuuri seal tõstetud 170 kraadini.
See näib mõistlik, kuna siis oleks kook läbinisti ära küpsenud.
Samas ei jäänud mu kook pealt nii pruun. Kuid oleksin seda eelistanud veidi vedelale sisule.
Igastahes kindel on, et kook vajab soojemat ahju ja kauemat küpsetamist.
Või tulnuks veidi rohkem jahu sisusse lisada.
Vedela keskmise osa tõttu pealiskiht mul veidi murenes. Teen selle küpsisepuruga ilusamaks. Koogi make-up :)
Igastahes üldtulemus mulle meeldib. Värske ja kerge kook. Ei ole liialt magus ega ka hapu. Ricotta tüklus on samuti mõnusaks vahelduseks keelel.
Mangomaitse kumab maitsest läbi. Olgugi, et esimene mõte maitses oli, et miks mangot lisada...?
Põhja ja segu kooslus on mõnusasti tasakaalus.
Sobib peale veidi rasvasema toidu järgseks magustoiduks, andes lõpptulemusele kergema noodi. Pigem tee-kõrvane, kui kohvikõrvane kook. Hea on roheline tee, ideaalne oleks jasmiinitee.
Subscribe to:
Posts (Atom)