Isehakanud aedniku teine samm

Nädal peale taimede mahapanekut, olen tagasi peenra juures.
Kuuldus isalt, et kassidele ja koerale meeldib hirmsasti mu peenras istuda, ei mõjunud eemaolles kuigi rahustavalt ning lõin juba aedniku karjäärile käega.
Kuid tagasijõudes olin üllatunud.

Mu lillepeenra kolmandas reas siiski toimub mingi ärkamine. Isa oli oksi peale visanud, et kassidel seal nii mõnus poleks ning ehk oligi see mu taimed päästnud.
Muus osas oli aga peenar veel ikka vaikne.

Mu aedvilja peenras oli toimunud veelgi suurem ärkamine. Redised olid tärganud väga jõudsalt.
Kohe nii jõudsalt, et mulle näis, et nad vajavad...khm...pikeerimist. :)
Ilus sõna mis? õppisin selle oma "Paljundamise alused" raamatust.
Pikeerimine on siis minu sõnade järgi see, et seemnest tärganud taim tuleb tema noores eas ümber istutada, et taimedel oleks ka ellujäämislootust.

Otsusasin seda siis järgmisel päeval katsetada.
Vahur küll mainis, et redisele see ei meeldi arvatavasti ning ka Halja oli seda meelt.
Kuid kuna taimi oli nii palju tekkinud, otsustasin siiski proovida.

Eelneva peenra kõrvalt kaevasin uue peenra. Pudistasin ja sortisin.
Sääsed sõid mind mõnuga, kuid kuna OFF oli kadunud, siis pidin olukorraga leppima.

Kui peenar oli valmis, siis kaevasin õrnalt taime pahmaka koos mullakamaraga välja.
Terve hunnik taimi oli sinna tekkinud.
tegin kõrval peenrale augud ette ning asusin taimi ümber istutama. Tükk tegemist oli.

Teise reani ma ei jõudnudki veel ja mõtlesin, et ehk seda oleks mõistlikum siiski harvendada.

Osaliselt ma vist harvendan ja osaliselt siiski pikeerin, kuna 1/3 peenrast jäi hetkel tühjaks.

Redisest kaks pulka ettepoole on ka mingid taimed välja tulnud, kahjuks ei tea ma nüüd enam mis taimega on tegu, kuna ajasin oma seemnepakid segamini ja märkmeid ka ei teinud.

Üritasin küll mälu järgi meenutada oma loogikat ja ehk on siis nii:
A. Murulauk, püsik
Külviaeg: Mais-juunis peenrale või külvikasti
Istutustihedus: 25x25cm
Kasvatus: saak alates teisest kasvuaastast peale külvi.
Märkused: Pealseid lõigatakse korduvalt. Võib istutada talveks potti ja kasvatatada aknalaual.

B. Talisibul, püsik
Külviaeg: Mais-juunis peenrale või külvikasti
Külvitihedus: 1x30cm
Kasvatus: saak alates varakevadest külvile järgneval aastal.
Märkused: talveks võib kergelt katta

C. ja D. Kurk, partenokarpne
Külviaeg: Juuni algul otse kasvukohale. Taimed võib ka ette kasvatada.
Külvitihedus: 40x150cm
Kasvuaeg: 58 päeva külvist saagi alguseni. Katteloori kasutamisel kasvuaeg lüheneb.
Märkused: Suure kogusaagiga varajane hübriid. Isetolmlev, sobib kasvuhoonesse, avamaale ja katteloori alla. Vastupidav taimehaigustele. Vili sihvakas ja tugeva konstistentsiga, väga heade töötlemisomadustega. Saaki koristatakse, kui viljad on 8-15 cm pikkused. Kasutatakse värskelt ja konserveerimiseks.

E. Vürtsbasiilik, üheaastane
Külviaeg: Aprilli algul külvikasti 0,5cm sügavusele, istutus kasvukohale peale öökülmi.
Istutustihedus: 20x30cm
Kasvuaeg: 80 päeva
Märkused: Sobib soe ja päikesepaisteline kasvukoht. Universaalne maitsetaim. Enne õitsemist kogutud võrseid ja lehti kasutatakse nii värskelt kui kuivatatult.

F. Rooma salat
Külviaeg: Alates maist avamaale või kasvuhoonesse. Taimed võib ette kasvatada.
Külvitihedus: 25x25 cm. Soovitav on jätta taimedele kasvuruumi.
Kasvuaeg: varajane, saagi algus 60-70 päeva tärkamisest.
Märkused: lehed käharad, tumerohelised, siselehed kollased, suurepärase maheda maitsega ja krümspuvad. Pea tihe, püstine, keskmise suurusega. Haigusekindel. Säilitab pikalt kaubandusliku kvaliteedi. Võib kasutada nagu hiina kapsast või jääsalatit.

G,H. Redis
Külviaeg: kevadel või varasügisel avamaale. Võib teha korduskülve.
Külvitihedus: 3x20cm.
Kasvuaeg: 25 päeva tärkamisest saagini.
Märkused: Hea kuuma- ja valgustaluvusega keskvarajane sort. Juurviljad suured, ümmargused, helepunased. Pealsed tugevad, lehestik keskmine. Ideaalne sort pakke ja kimburedisteks.