Seemned mulda 2016, vol 2, 02.03

Minu tubase aia abiline kontrollib kvaliteeti. Näib et on rahul.

Vahekokkuvõtte lisaks veel mõnest tärganud taimest ning lisainfo otsimine nende kohta.
Tegelikkus on hetkel palju rohelisem, aga järk-järguline taimedega tutvumine tundub veidi parem viis selle blogi pidamiseks. Ja miks mitte teha seda selles järjekorras, mil nad nina mullast välja pistavad.

Kõigepealt Ruse ning Nemeesia I ja II tärkamise areng:


Ruse 02.03

Nemeesia I, Carnival Mix 02.03

Nemeesia II, saksa 02.03

 Nagu pildilt näha, siis Mr Fothergills nemeesia on palju kiirem tärkaja. Hetkeseisuga on näha ka, et seemnetest tärkas rohkem seemneid.
Ruse seemneid oli ka kindlasti rohkem, kui nad tegelikkuses tärkama hakkasid.

Aga uued tärkajad.

Portulak ehk mururoos

Portulakröschen- saksa keelne nimetus, lisainfo Gefüllte Prachtmischung (eeldatavasti kirjas, et täidisõieline)
Facebooki grupis nimetas keegi kena neiu seda taime lihtsalt Portulakiks. Uurin kohe veidi rohkem infot.

 

 

Lehelt: http://www.aiaidee.ee/portulak-kaunitar-paikeses-ja-kuivas/ saab sellist tarvilikku infot:
Taime päritolumaaks loetakse Argentiinat, Brasiiliat ja Uruguaid. Õied avanevad vaid päikesepaistelistel päevadel. Õite värv sõltub sordist ja palju kasutatakse kasvatamiseks mix seemneid. Taim armastab väga sooja ja on täiesti põuakindel. Ei armasta liigset väetamist, kasvab hästi vaid kuival, liivasel ja kiviklibusel pinnal ning tuleb toime minimaalse kastmisega. Kasvab umbes 15 cm kõrguseks. Ei talu külma, niiskust, varju ega ülekastmist. Vihmaste ilmadega näeb õiteilu vähe. Võib kasvada ka killustikul ja teedel plaatide vahedes. Nõuab päevas vähemalt 6- 8 tundi päikest. On võimeline kasvama ekstreemselt kuivades tingimustes.

Päikeselistele ja kuumadele terrassidele, rõdukastidesse ja lauakaunistustesse, kus ka regulaarne kastmine on raskendatud. Just kastmise vähene vajadus teeb portulaki nendes kohtades väärt taimeks.

Seemnest külvates tuleb suureõieline portulak külvata juba veebruaris, kuid kasvukohale saab istutada alles siis, kui öökülmad on möödunud. Kasvukohaks sobib hästi valgusrohke ja soe koht ning hästi vett läbilaskev muld. Kuivust see taime ei karda.

Meil saab teda kasvatada küll suvelillena ja üheaastase taimena, sest talved on meil liiga külmad ja niisked. Erinevatel andmetel internetist leituna antakse küll taime talvekindluse kasvutsoonideks 5-11 (Tsoon 5= -10 kuni -20 külmakraadi).  

Taimel on söödavad lehed, varred ja seemned. Kasutatakse toorelt või küpsetatult. Portulaki kasutatakse söömiseks nagu köögivilja ja salatit Türgis, Kreekas ja Mehhikos. Taimes sisaldub suur hulk omega-3 rasvhappeid ja C ja B vitamiini ning antioksüdante. Põhiliselt kasutatakse küll toiduks ja on väärtuslikum harilik ja aedportulak, kuid söödavad lehed ja varred on ka suureõielisel portulakil.

 

Huvitav on info, et taimed on söödavad. Esialgu ma neid kohe nahka pistma ei hakkaks, kui aeg käes, uurin aiahoolikute lehelt, mida nemad asjast arvavad :) Küll on hea, et selline grupeering on Facebookis olemas :)

Ja teine huvitav fakt on, et tegu on pigem kuivust armastava taimega ning ei vaja toitainerikkast mulda. Ma võib-olla istutan osad siis sellesse kohta, kuhu eelmine aasta sai alustatud peenra rajamist ja mis kõige paremas järgus hetkel pole. Ning osad taimed kuhugi amplitesse, mis jäävad lauspäikese kätte ning on kastmissüsteemist eemal.

 

www.seemnemaailm.ee lehelt lisaks sellist infot:

 Mitmeaastane taim, mida kasvatatakse kui üheaastast. Varred tugevalt harunevad, 15-20 cm pikkused, lihakad, mahlakad, helerohelised, mõnikord punaka tooniga. Lehed lihakad, peaaegu silinderjad, väikesed, paljad. Õied üksikud, asetsevad varre tippudes liht-, pooltäidis-, või täidisõied, 3-6 cm läbimõõduga, valged, kollased, oranzid, roosad ja punased ning nende värvide erinevad varjundid.
Õitseb juunist külmadeni. Kuprad avanevad valmides, seepärast korjatakse neid järk- järgult kollakaks muutudes. Seemned säilitavad idanevuse 3-4 aastat. Kultuuris alates 1827 aastast. Kultuuris vaid aiavormid.
Kasvukoht: taim armastab soojust ja on põuakindel. Valgust väga armastavad taimed, väiksemagi varju korral ei õitse. Ei talu orgaanikaga väetamist ning kasvab hästi vaid kuival, liivasel, isegi kiviklibusel mullal minimaalse kastmisega.
Paljundamine: seemned külvatakse istikute saamiseks veebruaris mullapinnale, kaetakse klaasi või kilega, hoitakse valguse käes. Tõusmed ilmuvad 7-14 päeva jooksul. Portulak õitseb 2,5-3 kuud peale tõusmete ilmumist. Pikeeritakse 5-6 cm läbimõõduga pottidesse. Ümberistutamist talub hästi. Kasvatatakse kuival reþiimil. Avamaale istutatakse peale öökülmade möödumist, taimedevaheline kaugus 15-20 cm. Mõnikord paljundatakse ka pistikutega. Täidisõieliste vormide idanevus on üldjuhul küllaltki madal. Suureõielise portulaki suur idanevus on võimalik vaid toakasvuhoones.

Substraat ei tohi sisaldada turvast ega orgaanilisi väetisi, vastasel juhul seemikud ei ilmu kas üldse, või hukkuvad seenhaiguste tagajärjel.
Istikumullana kasutatakse segu, mis koosneb ostetud turbast ja pestud jõeliivast, vahekorras 4:1, lisades ämbritäiele segule 1sl dolomiidijahu.
Väikesed seemned külvatakse hajusalt mullapinna peale, püüdes nad ühtlaselt jaotada. On veel üks võimalus väikeste seemnete külvamiseks - see on külv lumele. Selleks täidetakse nõu valmissegatud mullaseguga mitte ääreni, vaid jättes umbes 1 cm ruumi, järelejäänud ruum täidetakse värske lumega, ning sellele külvatakse hajusalt seemned. Valgel taustal on nad hästi nähtavad. Lumi sulab, ning seemned vajuvad mullapinnale. Ühtlaseks tärkamiseks vajavad portulaki seemned valgust, seepärast külve ei kaeta mullaga. Külvid kaetakse kilega ja pannakse valgesse kohta, kuid mitte otseste päikesekiirte kätte. Parim idanemistemperatuur on +25 C. Kile eemaldatakse 1-2 korda päevas õhutamiseks, samuti keeratakse ta tagurpidi, et kondensvee tilgad ei satuks mullapinnale, vajadusel piserdatakse, et nii seemned, kui ka mullapind ei kuivaks. Tõusmed tärkavad ebaühtlaselt 5-15 päeva pärast külvi. Peale täielikku tõusmete ilmumist eemaldatakse kate, seemikutega kast aga asetatakse valgemasse, kuid jahedamasse kohta aknalauale. Veel parem, kui saab alguses anda taimedele lisavalgust. 1-2 pärislehe ilmumisel pikeeritakse 1-3 kaupa väikestesse, kuni 5 cm läbimõõduga pottidesse, sama mullaseguga, mida kasutati ka külvil. Peale pikeerimist muutuvad taimed tugevamaks ning kasta võib neid nüüd tavaliselt kuid mõõdukalt, mitte liigselt.

Kasutamine: sobib kiviktaimlasse, kasutatakse konteinerites, rõdukastides jne. Kasutatakse ka lõunapoolsete kallakute dekoreerimiseks.

Seega seemnete idandamisel olen nii mõnegi vea teinud. Kindlasti oli mullasegus turvast ning mis veel olulisem- olen kastnud arvatavasti üle. Samuti katsin ma seemned ca 0,5cm mullakihiga, kuna paki peal polnud midagi muud kirja pandud. Peaks vaatama, kas mul jäi seemneid veel järgi ning tegema ühe lisakülvi.
Kuigi hetkel on mul suhteliselt korralikud taimekesed juba üleval. Eks näib, kas neist saab asja. Aga üldiselt olen saanud vist ühe lemmiku endale juurde, vähemalt kirjeldusi uurides.

Aga kuna portulak ei kannata sõnniku või kompostiga väetamist, siis ei saa ma teda siiski sinna uude peenrasse istutada. Peab veel mõtlema, et kuhu ja kuidas.
Istutamisvõimalusi on aga palju. Soovitatakse kiviktaimlasse, peenarde vahele, liivasesse kohta. Aga on sobiv ka amplitesse, pottidesse jne.

Mais võib ka avamaale külvata nii seemne kui ka istikuna. Kui tekivad pärislehed, peaks taimed pikeerima eraldi, 5-6cm suurustesse pottidesse.
Õitseb juunist külmadeni, kui jätkub päikest.
Armastab toitaine vaest mulda, palju päikest ning vähest kastmist.
On hea taim nii pinnakattetaimena, kiviktaimlasse kui ka pottidesse.

Hõlmine lehtertapp ehk Miina

Otsides internetist lisainfot, taipan, et olen juhuslikult sattunud taas ühe põneva isendi otsa.
Kui ausalt üles tunnistada, siis Saksamaa DIY poest seemneid ostes, lähtusin vaid lille huvitavast välimusest. Ei osanud ma siis millestki muust lähtuda. Huvitav välimus on mulle aga toonud huvitavad isendid külvikasti. Milline rõõm :)

Lehtertapp nimeni jõudsin alles peale saksa keelse nime googeldamisest ning sealt ladina keelse nimetuse eesti googles kasutamist. Suureks abiks on taas olnud seemnemaailm.ee koduleht.

 

Seemneid oli pakis vähe ning tänaseks on idanemata ca 3 taime. Aga sellest pole suurt hullu midagi.

Nüüd veidi infot internetist.

Lehelt http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/holmine-lehtertapp-on-justkui-varvi-muutev-kameeleon?id=55208670 :

Aiapidajaile on hästi teada ja tuntud tüütu umbrohi kassitapp, kellest üritatakse igaljuhul ja kõikvõimalike vahenditega lahti saada.

Tema kaunis sugulane, Mehhikost pärit hõlmine lehtertapp e miina (Ipomoea lobata syn Mina lobata) on aga kaunis üheaastane ronitaim, keda ilutaimena kasvatatakse tarade, võreseinte, lehtlate katmiseks ja kaunistamiseks.
Hõlmise lehtertapu sõrmhõlmised lehed on 10-12 cm pikad. Tema 2 cm pikkused torujad õied on aga üsna isemoodi: asetsevad nad ligi 30 cm õievarrel ja hoiavad end jonnakalt ühes suunas. Enne, kui õied puhkeda jõuavad, on nad punased, vahepeal muutuvad nad kollaseks ja vananedes suisa helevalgeks. Sedasi on miina justkui värvimuutev kameeleon. Toredasse värvipaletti annavad oma panuse ka miina lillakaspunased varred.

Miina eduka kasvatamise eelduseks on soe suvi ja taimede ettekasvatamine. Kui külvata seemned mai lõpus kasvukohale, ei pruugi taime kauneid õisi näha, (eriti veel, kui trehvab olema jahedapoolne suvi), sest külvist õitsemiseni kulub taimel pea kolm kuud.

Sobiv aeg miina külvamiseks on märts-aprill. Olenevalt külvipoti suurusest võib sinna külvata 3-5 seemet. Idanemine võtab aega kuni 2 nädalat. Vajadusel võib taimed ümber istutada. Kuna tegu on ronitaimega, siis tuleks taimede ettekasvatamisel neid ka toestada. Õue saab istutada alles siis, kui suurem öökülmaoht on möödas ning muld piisavalt soojenenud. Edukalt saab miinat kasvatada ka suuremas potis ning tubastes tingimustes.

Kasvuks valida päikseline ja soe koht, kus suured tuuled taimele liiga ei tee. Hästi sobib hoonete lõunakülge avanev sein, millel on olemas taimele ülesronimiseks sobiv tugi. Arvestama peaks ka sellega, et heades tingimustes kasvab miina kuni 3 m kõrguseks. Sobivad keskmise kuni kõrge viljakusega huumusrikkad ning vett hästiläbilaskvad mullad. Kasvuajal tuleks taimi väetada ja vajadusel kasta. Eriti oluline on kastmine anumates kasvatatavate taimede puhul.

 

Ning lisaks infot taaskord www.seemnemaailm.ee lehelt:

Õitseb juuli lõpust-augusti algusest kuni öökülmadeni. Istikute saamiseks külvatakse seemned juba märtsis. Avamaale istutatakse mais-juunis 35-50 cm vahekaugustega. Kasutatakse lehtlate, terasside kaunistamiseks ja elavtaraks. Sobib ka tubaseks potitaimeks.

Hooldus: on vaja toestada, võrsed seotakse üles ja suunatakse vastavalt vajadusele. Mõõdukas kastmine ja iganädalane väetamine augusti keskpaigani.
Kahjurid, haigused: kedriklest.
Paljundamine: Eesti tingimustes külvatakse sooja kevade puhul aprilli lõpul, kuid mitte hiljem, sest siis ei jõua seemned valmida. Istikutest kasvatamisel külvatakse märtsis külvikasti, edasi pikeeritakse ja istutatakse kasvukohale öökülmade möödumisel.
Kasutamine: postide, aiapiirete, rõdude kujundamiseks. Kasutatakse ka seina äärde istutamiseks, sobib hästi seina täielikuks dekoreerimiseks. Sobib hästi ka lillepüramiidi tegemiseks. Eredad õied säilivad lõikelillena.

 

Nagu juba mainisin, siis tegu väga põneva tegelasega. Selgub, et suisa ronitaim. Saan seda kasutada meie olemasoleva lehtla kujundamisel. Panen koos teiste kollakate-oranž-punaste lilledega. Jälgima, et satuks päikesepaistelisele poolele.

Sain teada, et pean ka istikuid juba toestama hakkama ning vajadusel pikeerima. Aga kuna taimi tuligi üks iga ruudu kohta, siis ma neid arvatavasti eraldi istutama siiski ei hakka. Ehk tuleks lihtsalt oksad külge panna, et nad toestatud oleksid.

Huvitav on ka, et tegu võib olla toataimega. Ehk õnnestub neid peale suve toas talvitada. Peab vaatama, tegu pidi olema püsikuga.

Kirjas oli ka, et võib kasvada kuni 5 m kõrguseks.

Mõned näited, kuidas kasutada:

 

 

Oleksid ilusad ka meie telliskivi seina ääres aga sinna ei paista nii palju päikest. Seega ma esialgu sinna neid ei planeeriks. Kui taime kasvatamisel tunnetus käes eks siis saab teha otsuseid järgmiseks aastaks.

 

 

Kokkuvõtvalt:

Õitseb juuli lõpust, augusti keskpaigast kuni öökülmadeni. Avamaale seemnete panek pole soovitav, kuid see ei tohiks juhtuda hiljem kui aprillis.



Vajadusel tuleb ümber pikeerida, avamaale istutada peale öökülmade möödumist, mais juunis, 35-50cm vahemaaga.

Sobib seinte, postide, piirete kaunistamiseks, ka lillepüramiidi tekitamiseks.

Soovib päikesepaistet, hea drenaažiga mulda, tuulevaikset kohta.

 

 

Seemned mulda 2016, vol 1, 29.02

Mu viimasest postitusest on päris palju vett merre voolanud. Elus on palju muudatusi toimunud.
Olulisi ja elulisi.
On taas saabunud aeg, kus mul on loodetavasti veidi rohkema aega tegeleda oma postitustega.


Igatahes, saabumas on 2016 aasta kevad ning käes on aeg seemned mulda pista.


Esimest korda elus elan ma alaliselt oma aiaga majas. Siiani olen isa juures nipet näpet korraldanud, kuid selline aeg-ajalt aia pidamine ei ole ikka päris "see".


Aed pole suur, kuid õnneks on mul tore mehe ema, kes varustab suve jooksul kõige olulisega. Mul vaid vaja maha panna ilu ning niinimetatud kiiresti tarbitavaid taimi.


Kuskil nädal aega tagasi panin mulda hulk erinevaid lilleseemneid. Siiani pole ma lilli ette kasvatanud, kuid sel aastal otsustasin proovida. Eks näis, kas õnnestub.


Oma Saksamaa reisil olles ei suutnud ma kordagi ühest DIY poest lahkuda ilma seemneid kaasa ostmata. Täielik ostupalavik selles osas. Seega väga suur osa minu kogust moodustavadki saksa keelsete nimetustega lilleseemned, mis aga on tänu Facebooki aiahoolikute inimestele peaaegu tuvastatud.


Moodustasin värvide järgi kaks grupeeringut- üks selline kolla-puna-oranži segune ja teine sini-kollase segune. Panin ka etteistutuskasti vastavalt värvide järjestusele.
Hetkel pole mul küll aimugi, kuhu täpsemalt need lilled kõik istutada, kuid eks tegeleme sellega siis, kui aeg on käes.


Seemned sai mulda pandud 23.02, päikselise akna juurde, veidi jahedamasse tuppa, temperatuur kõigub 16-19 kraadi vahepeal.

Tänaseks (29.02) on end ilmutanud juba kahe lilleseemne idandid.

Üks on Ruse ja teine on Nemeesia.

Ruse kohta on internetist suhteliselt keeruline infot leida, kuid miskit siiski leidsin. Tegu peaks olema rippuva lillega, millel on pisikesed kollased õied.
Selgub, et taime korrektne nimetus on:


Feerulalehine ruse.

Lehelt http://www.kanepiaiand.ee/tooted/suvelilled/ruse-bidens saab sellist infot:

Ilus, kollaste õite ja peenikeste lehtedega (meenutab veidi kummelit), laiuv või rippuv taim. Segudes väga ilus ja rõõmus, üksinda jääb värv veidi lahjaks. Kasvutingimustelt ja ilmastiku ning haiguste suhtes vägagi vastupidav, armastab viljakamat mulda, siis on lopsakam kuid kasvab ka lahjemas mullas. Pistikpaljundus.

Paki peal on lisaks info, et nõuab palju kastmist ja väetamist.

Internetist leidsin ka ühe pildi, kuidas ruset on ära kasutatud ampli kujundusel:

Pildi all kommentaar: Sügiseks on hurmav hõbepael, harilik maajalg, suva iluõnges ja koldnõges puittalad täielikult katnud. Punaseid ja kollaseid täpse lisavad rohelusse aed-raudürt ja feerulalehine ruse. http://ideesahver.ee/aed/19384/

Ma küll veidi loodan, et minu ruse jääb lopsakam ja kollast on rohkem, kuid millegagi koos seda tõesti võiks istutada amplisse.

Üleval olevas lingis jäi silma ka taim nimega kassiurb, mida mäletan Viljandi linnuse amplist. Sellega sobiks kollane ruse kaunilt kokku.

Mais peaksin taimed ümber istutama ning õiteilu on juunist kuni sügiseni.

Nemeesia

Nemeesia õisi imetlesin ma esmakordselt möödunud aastal ühel Saksamaa messil. Nii ilusad pisikesed õied, mis on tuhandeis värvides ning kauni kujuga.

Veidi meenutavad pisikest võõrasema. Eestis polnud ma siiani neid kohanud ning ka seemned ise sai ostetud Saksamaalt. Aga aiahoolikud Facebookis näisid seda lille hästi teadvat.

Sel aastal olid nemeesia seemned müügil ka Bauhofis. Seega on mul maha pandud kaks erisorti.

Kusjuures Bauhofist ostetud Mr Fothergills seemned tärkasid varem, Saksa seemned hiljem. Sellest pikemalt aga järgmises postituses.

Mr Fothergills nemeesia kannab nime: Nemesia Carnival mixed - kollasest punaste toonideni. Kahjuks ei saa ma aimu, kas on tegu väikeseõielise või suureõielise nemeesiaga. Eks siis aeg näitab. Taime kõrgus on küll veidi madalam kui saksast ostetud seemnetel.  

Saksa seemned kannavad nime Nemesia strumosa Märchenzauber, tõlkes "Haldja maagia". Tonaalsus näib olevat sama, mis ülemisel.  Ehk on roosat tooni veidi rohkem.

Veidi nemeesiast. Eestipärane nimetus on neil sitsilill.

Nemeesia on ühe või mitmeaastaste rohttaimede ja poolpõõsaste taimeperekond mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonnast. Perekonna umbes 50 liiki kasvab looduslikult peamiselt Lõuna-Aafrikas. Nemeesiate lehed on rootsutud, harilikult kobarais asetsevad huuljad õied sarnanevad pärdiklille õitega, vili kupar. Eestis kasvatatakse suvilillena ning üheaastase aiailutaimena suureõielise nemeesia (N. strumosa) rohkeid valgete, kollaste või punaste õitega sorte. Parim viis paljundamiseks on seemnetega. Ühes grammis on kuni 3600 seemet. Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks juba märtsis aprillis. Idanemise temperatuur jääb vahemikku 15-20ºC, mille juures idanemine kestab 2–3 nädalat. Seemikud pikeeritakse vahedega 5x5 cm kastidesse. Noored taimed istutatakse välja kasvukohale vahekaugusega üksteisest umbes 20–25 cm mais, mil öökülmade oht on valdavalt möödas. Võib külvata mais ka otse kasvukohale, kuid pärast tärkamist võib külv vajada harvendamist. Nemeesiad õitsevad juulist sügiseni. Kasvukohana eelistavad nemeesiad päikeselist, viljaka-, vett hästi läbilaskva pinnasega paika. Soovides kujundada taimi põõsakujulisteks, võib võrseid kärpida.

lehelt: https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/152

Lisaks leidsin www.seemnemaailm.ee lehelt sellist infot:

Kultuurtaimena kasvatatakse alates 1892a. Valguslembene, külmakindel, vähenõudlik. Kerge, mõõdukalt viljakas ja niiske muld, mis ei sisalda lupja.
Hooldus: kuiva ilmaga vajab regulaarset kastmist; väetatakse 2-3 korda suve jooksul. Kui õitsemine hakkab vähenema võib võrsete otsad ära lõigata, hea hooldusega ja päikeselise ilmaga hakkavad taimed uuesti õitsema. Samuti pikendab õitsemist dekoratiivsuse kaotanud õisikute eemaldamine. Tihedama taime saamiseks tuleks võrsete tipud ära näpistada.
Paljundamine: seemnetega. Külvata veebruaris- märtsis külvikasti. Seemned kergelt katta mullaga. Külvi sügavus 3 mm. Tõusmed ilmuvad 8 päeva pärast. Neid pikeeritakse üks kord 5x5 cm skeemi järgi.

Pikeerida on vaja võimalikult vara, et vältida juurte kahjustamist. Pikeerida on parem kohe eraldi pottidesse. Kasvukohale istutatakse karastatud taimed mai kuus. Taimede vahed 15-20 cm. Ümberistutamisel on oluline, et juured ei saaks vigastada, mis nemeesiale ei meeldi. Mais võib külvada ka otse avamaale: tõusmed ilmuvad 14 päevaga.

Kasutamine: üks parimaid suvelilli  juhuslikult kokkuseatud lillepeenardesse, samuti sobib istutada  rõdukastidesse (maja lõunapoolsel küljel).

Ehket nemeesia sobib nii peenrasse täitelilleks, kui ka rõdukastidesse keskseteks lilledeks. Püstised, 20cm kõrged.

Samas kuigi nemeesia pole kuigi langev lill, siis on ta huvitav ka amplis.

Väga ilus tulemus on ka potis:

Aga pole ta inetu ka peenratäitena:

Seega sel lillel on päris palju erinevaid kasutusvõimalusi. Tekkis isegi mõte, et ehk peaks neid suisa juurde külvama :)

Taimed on valmis õue istutamiseks mais, kuid enne seda pean nad veel eraldi pikeerima. Kirjas on, et pikeerida võiks võimalikult vara, et juuri mitte kahjustada.

Ehket mulle näib, et peagi pean selle ette võtma. Hetkel on istikud päris tihedalt kasvama hakanud ning ei tahaks, et juurde väga põimuvad. Arvatavasti ostan eraldi istikutele ruudustikud, kuhu nad eraldi kasvama panna, siis on lihtne sealt nad otse avamaale, amplisse või rõdukasti mai kuus ümber istutada.

Kirjas on ka, et seemneid võin otse avamaale külvata mai kuus.

Nemeesia õitseb juunist sügiseni, kui õigesti hoolt kanda.