Monday, October 1, 2012

Leivategu maailma kuklapoolel: ise tehtud, hästi tehtud?

Olen nüüd Austraalias olnud 3 nädalat.
Ei saa öelda, et oleks tekkinud väga suur leivanälg, hoopis on tekkinud hasart teha leiba.

Siin koha peal sattusime esimesel päeval ühele Saksamaa üllitisele rukkileivast. Tegu on üliõhukesteks viiludeks tehtud tumedama niiskema leivaviiluga, mis on täis seemneid.
Kiiruga shopates sai see korvi pistetud, kuna olin midagi taolist kunagi varem söönud Itaalias.

Hiljem loobusime sellest ning asendasime oma leivaosa päevast saiaga. Paratamatus, sest tegu odavama lahendusega siin mail.

Beriti juures leiba tehes, andis ta mulle kaasa ka juuretise, kuid kartes Asutraalia tolli, otsustasin selle endast maha jätta.

Lisaks sain facebookis infot, et Austraalias pole rukkijahu. See kõlas samuti väga masendavalt, kuid ma ei jätnud jonni.

Juba kohal olles ja linna peal jalutades, sattusime ühte ökopoodi, kus selgus vestluses müüjannaga, et "dark bread"i on võimalik teha jahust nimega rye.
Kui aus olla,. siis ma polnud asja enne kontrollinud ning polnud aimugi, kuidas rukis inglise keeles on.
Ja kontrollides selguski:  rye on rukis.

Seejärel vaatasime kohaliku poe riiulid üle ning rukis oli sealgi olemas. Veel tume versioon. Ohh seda rahulolu ohet :)

Ostsin 2 kg jahu ning hakkasin uurima, kuidas seda juuretist nüüd saada.

Kohe alguses tuleb mainida, et kuna juuretis käib käest kätte, siis pole keegi eriti viitsinud neti avarustesse kirjutada, kuidas juuretisega hakkama saada.
Läbi pimeda õnne aga ostsin mõni päev enne lahkumist endale ka leivaraamatu. "Suur leivaraamat" Maire Suitsu poolt muidugi.
Maire Suitsu retseptid on mulle alati südamelähedased olnud, kuid antud raamat on siiski lihtsalt kokkuvõte erinevate leivameistrite kirjatöödest. Ja hoolimata esialgsest hämmingust selle üle, on see raamat siiski mulle suureks abiks olnud.

Nii netis, kui ka raamatus on muidugi peamiselt juuretise valmistamise mooduseks:
võta käär leiba, lisa hapupiima või midagi muud haput ja oota paar päeva.
Aga mul pole leiba kuskilt võtta. Seega mis edasi?

Raamatus sisukorda sirvides sattusin juuretise tegemise peatükini. Alles kolm päeva hiljem, kui olin selle järgi koostisosad paika pannud, selgus, et olin vaadanud nisujuuretise retsepti.

Sestap läks mul ka juuretise tegemisega kauem, kui oleks võinud arvata.
Kindlasti mõjutas seda ka siinne kõikuv temperatuur, kuna stabiilselt sooja kohta polnud mul kuskilt võtta.
Austraalia ehitised on ilma soojustuseta ning maja sisetemperatuur on 1:1le sõltuvuses välistemperatuurist.
Siin on kevad ning temperatuur kõigub 15 ja 25 vahel.

Igastahes.
Juuretis minu moodi.

Segasin kokku võrdetes kogustes vett ja jahu ning jätsin seisma.
Iga päev segasin 2-3 korda, et õhust tulevad mikroobid mu juuretise ellu ärataksid.
Segu pidi ca nädal aega seisma ning kolmandal päeval pidi elumärke andma.
Kuid mul oli täielik vaikus, ei mingit elu.

Sel hetkel tekkiski mul retseptis kahtlus ning avastasin, et tegu oli nisujuuretise retseptiga.
Millegipärast mu kõhutunne ütleb, et rukis ei hakkagi nii kergesti käärima, kui seda teeb nisu.

Otsustasin teda paremini poputama hakata ning panin kuuma veega poti kausi alla, et oleks nö soojem ja niiskem keskkond.
Samal ajal uurisin netist, kas on mingitki infot juuretise tegemise kohta. Leivaraamatu otsustasin uuesti läbi sirvida, et leida infot.
Viiendal päeval tekkis segule hapukam mekk külge. Olin rahul, kuid mitte väga. Kuna eeldasin tainalt veidi teistsugust maitset. Ootasin midagi maldoosa taolist.
Kartsin, et kui mul midagi valesti on ning mikroobid ei saa piisavalt toitu, hakkavad nad hävinema ning mu juuretis läheb nihu.

Järksu taipasin, et igas leivakäärus, mis pannakse juuretise nimel käärima, on hulgas ka suhkurt.
Suhkur!
Veinitegijana ju pidin teadma, et see on enamjaolt mikroobide maius.

Otsustasingi sukru lisada 6ndal päeval.
Ja siis sattusin ka raamatus ühele kirjutisele, kus mainitigi, et juuretise algretseptis on samuti suhkur.
Retsept oli seal koguaeg olemas olnud, kuid ma polnud seda üles leidnud.

Suhkur panigi mu juuretise kenasti elama ning tekkis see õige maitse ning lõhn.
Lasin asjal veel 2 päeva end koguda, kuna karstin, et kui juuretis on liiga nõrk, siis mu leivategu kindlasti nurjub.

Pealegi öeldakse, et leiva tegu õnnestub alles 10ndal korral. Niiet ega ma suuri lootusi ei hoia. Pealegi on siin tegu gaasiahjuga.
Ja kuigi kuskil videos mainiti, et ahi ei ole vabandus, siis ma siiski veidi seda ahju asja kardan :)

Eile otsustasin siis leivateo järgmise sammu ette võtta ning kella 7 ajal segasin ca 500ml käesooja vett c a6 supilusika juuretisega (mu juuretis on vedel hetkel) ning panin 250grammi jahu.
Beriti antud esialgne retsept on teine, kuid kuna mul pole väga täpseid mõõtriistu, siis jälgisin oma kõhutunnet ning tegin veidi paksema vedeliku kui seda on hapukoor.

Ta on hetkel seisnud mul kuskil 14 tundi, kobrutab pealt ning ajab hapukat lõhna välja.
Olen päris rahul :)


Leiva tegemine maailma kuklapoolel: suur ettevalmistus

Olen siiski eestlane ja suur leivasõber.
Austraaliasse reisima ja elama tulles, teadsin, et siit ma musta leiba eest ei leia.
Ja mul oli õigus.

Uurisin eelnevalt googlest, kas kuskil on head leivategemise retspeti, kuid ei sattunud mitte kui millegi peale, mis oleks mind aidanud.
Ei tea, kas leivaga on nii, et enne kui sa pole temaga sina-sõprust saanud, siis ta hoiab oma saladusi kiivalt vaka all...

Lõpuks otsustasin facebooki üleskutse panna. Ilma leivaretseptita ma Eestist lahkuda ei tihanud.
Mäletan veel, et keegi kommenteeris töö juures, et jah, õite mõtekas on facebookis kõike kuulutada.
Aga kusjuures juba mitmendat korda elus, see osutus mõtekaks.
Berit teatas, et teeb nädalavahetusel leiba ja on nõus mulle retsepti andma.

Tegemist oli mu eelviimase nädalavahetusega Eestis ning otsustasin sellest võimalusest kinni haarata.
Kõik päevad olid täis ekstreemselt tihedalt tegevuskavasid, kuid leivategemiseks ma aja leidsin. Une arvelt küll, kuid nagu mulle Merili kunagi ütles: "Küll jõuad Austraalias puhata"
Njah, tal oli õigus :)

Niiet pühapäeval oli mul võimalus leivaga sina-sõbraks saada.
Kutsusin ka Sigre leiva tegemist kaema ning otsustasime, et igaüks meist teeb midagi ka süüa. Sest leivategu on üks pikk protsess. Minule jäi soolane, Sigrele magus ning Beritile siis leib :)

Berit oli valmis teinud juba eelmisel päeval juuretise, vee ning jahu segu ning seda 12 tundi kääritanud.
Kuna jõudsin kohale suht hilja, siis eeldan, et käärituseaeg oli ehk isegi pikem.

Kui ma sel päeval Beriti juttu kuulasin leivateost, siis ma ausalt öeldes faktidele eriti tähelepanu ei pööranud. Tahtsin peamiselt tunda, näha, maitsta ja nuusutada.

Igastahes juuretise, jahu ja vee segu oli kenasti käärinud, lõhnas hapukalt ning oli sama vedel kui üks paksemat sorti hapukoor.

Sain olla see õnnelik, kes siis piisavad kogused suhkrut, soola ja jahu lisas ning kõike seda kokku segada sain. Just see tunnetuse osa, et kui vedel tainas jätta, oli minu jaoks oluline.

Panime tehtud taina 50 kraadisesse ahju kerkima, rätik kenasti peale pandud.

Kahe tunni jooksul tegime siis oma soolase ning magustoidud ja nosisime neid.

Kui 2 tundi oli möödas, siis oli tainas tugevalt kerkinud ning minu teha jäi nö "alla löömine". Ehket kerkimisega vahele tekkinud õhu eemaldamine taina segamisega.

Seejärel vormidesse ning ahju.
Kõigepealt 250 kraadi 20 minutit, et koorik tekiks.
seejärel välja võtta, foolium peale panna ning taas ahju

225 kraadi ja 15 min
210 kraadi ja 35 min

Kahjuks me tulemust maitsta ei saanud, kuna mul oli vaja minna järgmisele kohtamisele oma sõpradega.
Kuid Berit ütles, et välja tuli parim leib, mis ta teinud on.
Ei tea, kas ta tahtis mind lihtsalt kõrvust veidi tõsta, või mis. :)
Kuigi segamine on ju vaid väike osa kogu sellest protsessist. 

Saturday, May 19, 2012

Kodune aed II

Istutamisest on möödunud 3 nädalat.
Rukkola on omas hoos edasi kasvanud, samuti mizuna. Rollo Rosso teeb pikkuselt kõigile ette.
Oblikas on veidi hädas ning osad basiiliku ning spinati taimekesed on välja läinud.
Kahtlustan, et nad olid veidi külma tuule käes.

Aga veidi ajaliselt pildikesi kasvamisest.
Võtame siis eelkõige lemmiku: Rukola.


Rukola oli kõige kiirema kasvuga ning esimestel päevadel ka usinaim sirguja.
2-3 päeva peale istutamist:

Järgmine samm sai tehtud järgmistel põhjustel:
1) Rukola kas oli kiire ja tulemuslik, eriti polnud enam potis ruumi
2) kass otsustas veidi pottide seltsis tuuseldada
seega otsustasin, et istutan rukkola ümber.
Istutamine võttis ikka umbes 1 tund ning oli suhteliselt tüütu, kuna taimed on väikesed. Ümber istutamine toimus nädal peale seemnete mulda panekut. Taimele oli tekkinud kolmas sakiline leht:
Palju ruumi ma taimedele siiski ei jätnud, pakil soovitatud info tundus ülemäära palju. Eks ole näha, mis on õige. Lõpptulemus selline:

Selliseid anumaid sai suisa kaks, ühe peal otsustas küll Nurjam magama heita ning hetkel pole tolle poti elujõulisus just kõige parem.

Rukkola potike 3 nädalat peale seemnete mulda panekut.
Elujõuline:

Kassi poolt alandatud taimekesed:


Lisaks kõigele on taimed ka viimased 2 nädalat paiknenud rõdul. Ilm on tegelikult suhteliselt jahe olnud mai kuu kohta, kuid taimed on sellega isegi peaaegu hakkama saanud. 

Esimese poti taimedega võib täitsa rahul olla:


Maitsesin paar nädalat tagasi üht rukkola taime, kui neid istutasin. Juba pisikesena on neil iseloomulik rukkola maitse man. 

Järgmise taime Mizunaga istutasin veidi hiljem ümber ka allesjäänud Rukkola taimed. Nende kasv kusjuures aeglasem veidi kui enne neid 3 päeva ümber istutatud taimedel.


Mizuna
Mizuna istutasin ümber mõned päevad peale rukkolat. 
Ka mizuna kasvuga võib rahule jääda. 
Välimuselt on Mizuna ja Rukola väga sarnased. Mizuna kolmas leht on ehk veidi sakilisem.



Lollo Rosso
Tärkas mõned päevad peale rukkolat ja mizunat, kuid on tänaseks neist kõigist pikemaks veninud.
Kahtlustan ainult, et pidanuks taimekestele rohkem kasvamiseks ruumi jätma.

Ajalises järjestuses siis:


Peale ümberistutamist, mis toimus ca 1 nädal peale tärkamist.



Taimeke on veidi õrnake ja omavahel tihedalt haakuv.

Siiani pole ma viitsinud basiiliku taimi ümber istutada. Nii mõnedki on ka hinge heitnud.


Tuesday, May 1, 2012

Kodune aed

Suurem plaan oli koju panna kasvama pisikesed armsad rõdutomatid, kuid siiski magasin selle võimaluse maha.
Aga kuna potsikud jms oli ostetud, panin maha hoopis erinevad lehekapsalised :)
Peamiselt basiilika ja ruccola, kuid ka muid huvitavaid lehelisi.

Istutamine toimus 27.04.2012
Möödas on sellest 4 päeva ning kenad armsad rohelised tegelased on juba osaliselt nina mullast välja pistnud.
Pildid istutamisest.





Maha sai pandud järgmised taimed:
Aedspinat Matador
Jaapani lehtnaeris Mizuna
basiilik
Rukola
Lollo Rossa
Hapuoblikas Lyonski

Kui esimesena pistis mullast nina välja rukola, siis mizuna oli kohe järgmine. Tema tärkamine toimus täna.

Rukkola tärkab mullast!
29.04.- 2 päeva peale istutamist pisatb rukola oma nina mullast välja. On ikka kibekiire tegelane!

30.04.- ja rukkola aina sirgub ja sirgub




01.04.- täna hommikul oli mul topeltrõõm- esiteks oli rukkola juba väga ilusaks sirgunud ning mizuna oli nina välja pistnud. 
Rukola on kaunis rohelises värvitoonis, selline tärkamine võttis aega kõigest 3 päeva.

Rukolat on mul kõige rohkem istutatud, suisa 13 karbikesse


Tärganud mizuna

Rukola ja Mizuna potid rohetavad, teised on veel tagasihoidlikud

Mizuna 3 potikest

Basiiliku potis olevad rohelised tegelased- kas äkki on rukola sattunud valesse potti? või on tõesti  basiilik algust teinud.

Kehv pilt väga vaikselt alustavast Rollo Rossast
Mizuna
Kui ülejäänud on mulle isegi tuttavad, siis huvi ärgitab Mizuna. 
Pildi järgi on tegu suhteliselt rukola moodi taimega, ent kuigi seemne kuju oli sama, siis värv oli hoopis teine.
Vaatasin ka oma raamatust "maailma toiduained", kuid sealt ma seda imelist Mizunat ei leidnud. 

selline jutt:

Ultrakiirekasvuline saagikas salatikultuur kasvatamiseks nii avamaal kui katmikalal. Tugevakasvulised lõhestunud tumerohelised lehed moodustavad suure leheroseti. Sobib värskelt ja ka külmutamiseks, seemnete ettekülv märtsi keskel, taimed avamaale aprilli lõpus.
7-10 päeva peale tärkamist seemikud pikeeritakse. Istikud on istutamisvalmis 35 – 40 päeva pärast tärkamist. Istutatakse aprilli lõpus skeemi 35 X 50 cm järgi.
Jaapani kapsas on tõeline eksootiline taim, mis on kõige vähem tuntud kapsaste seas. Kasvatatakse teda põhiliselt Jaapanis ja Hiinas Vaikse ookeani rannikul. Biokeemiliselt erineb ta vähe pekingi ja hiina kapsast. Kasvab see kapsas aeglasemalt kui pekingi ja hiina kapsas.
Kuna selle kapsa lehed sisaldavad vähem sinepiõli, on see kapsas kasulik kasutada südamehaigetel ja maohaavanditega haigetel. Toiduks kasutatakse teda värskelt salatites, võileibadel ja toidu kaunistamiseks


Ehket järgmise nädala alguses peaksin ma need taimed juba ümber pikeerima. Ja ruumi tahavad nad ka palju saada.

Lisaks leidsin ka sellise lühikirjelduse: http://www.elukiri.ee/0608/toit/10075137.php

Mizuna-salat ehk Jaapani lehtnaeris – maheda maitse ja dekoratiivsete õrnroheliste lehtedega salat on kogu maailmas üha enam populaarsust kogunud. Kasulikest ainetest sisaldab mizuna rohkelt A- ja C-vitamiini, rauda, kaltsiumi, foolhapet, kiudaineid ja beetakaroteeni. Mizuna sobib hästi värsketesse salatitesse ja võileibade garneeringuks, aga ka soojades toitudes (vokid, supid, omletid) annab see lisamaitset. Viimastesse lisa mizuna vahetult enne valmimist.



Kapsa sugulane on ka mizuna (soomlased ütlevad “mitsuna”), mida kutsutakse ka jaapani peterselliks, jaapani kapsaks või jaapani sinepiks. Kuigi seda taime meil veel laiemalt ei tunta, on tema ilmumine meie poodidesse kindlasti vaid aja küsimus. Taim on dekoratiivse välimusega, meeldiva vürtsika või sinepise maitsega ja omapärase meeldiva lõhnaga, sobides suurepäraselt võileivakatteks ja salatisegudesse. Kasvab ka meie tingimustes, annab head saaki ja on kiirekasvuline. 

Seemnepaki peal on järgnev jutt ja info:

Maitse- ja ravimtaim. Jaapani lehtnaeris on pikantse teravavõitu maitsega. Suurepärane antioksüdant, sisaldab rohkesti C, A vitamiine, foolhapet, kaltsiumi. Sobib salatiteks.
Külv II-IV, avamaale V-VII, vahed 15*10cm, korje VI-IX


midagi inglise keelset ka: http://www.specialtyproduce.com/produce/Mizuna_2027.php
http://thebalancedplate.wordpress.com/2008/03/20/mizuna/
see on väga hea põhjalik info:
http://www.onlyfoods.net/mizuna.html



Monday, April 9, 2012

Tomativampiirist algaja aednik

Ei oskagi öelda, kuidas see juhtus, kuid mingi hetk oli mul ostetud ca 20 eriliiki tomatiseemne pakki ning käes oli aprilli algus.
Ilm väljas polnud just kevadine, kuid ometi tundsin, et olen oma istikute ette kasvatamisega hiljaks jäänud.
Ent parem hilja, kui mitte kunagi.

Hetkeseisuga on mul istutatud ca 400 seemet.
See sai tehtud 07.04.12
Soetasin tomatite külvimulla, 10 paraja avadega külvikastikest, tomatitele sobiva väetisesegu ning kindad.
Igasse avasse mõõduga 5*5cm panin kaks kuni kolm seemet.
Igale reale uurde sildike, mis taimega tegu.

Eelnevalt leotasin seemneid vees, et nende idanemist kiirendada.
Hetkel on nad paigutatud üksteise peale suuremate karpide sisse, kaetud kiledega ning pimedas.

uurin kirjandust, et teada saada, kui kiiresti nad idanevad.
Kuna idanenud taim vajab päikest ja sooja.

Huvitavat lugemist hilisemaks leidsin siit:
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=316
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=317

Ja saingi teada!
Sobiv idanemistemperatuur on 20-25°, siis tärkab seeme viiendal-kuuendal päeval pärast külvi. Tõusmete ilmumisel võtke kate ära ning pange külvinõu mõneks päevaks jahedamasse (15-18°) kohta.
http://www.gardener.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=194&Itemid=53
Ehket kui järgmine nädalavahetus sinna lähen, peaksid juba taimed idanenud olema.

Kuid igaks juhuks lasen isal ikka piiluda.

Thursday, April 5, 2012

Fredegunde- Neustria kuninganna

Alustasin uue romaani lugemist. Räägib ajast enne karolingide aega Frangi maal.
Uurin seda, et paremini mõista selle ajastu iseloomu.
Niipalju kui hetkel lugenud olen, on tegu päris põnevalt kirjutatud raamatuga.
Autoriks on eestlane, Raivo Seppo

http://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_Seppo

Kuna raskusi on faktide jälgimisega, otsustasin, et kirjutan üles, mis leheküljel, kedagi/midagi mainitud on.
Niisiis:
lk 7 hunnid, Attila, rahvaste rändamine, Katalunia
lk 8 Rooma 5 saj, Bütsants, Chlodovech
lk 9, Chlodechilde, kuninganna
lk 10, eluolu
lk 11, õukond, augustestiitel Chlodovechile, Chlotar, Neustria, Austraasia, piirkonnad
lk 12, Chramni, Charibert, Gunthram, Segbert, Chilperich, Audovera, Soisson´s, Syargrius, Alarich
lk 13, Audovera, Ultrogotha Childeberti naine
lk 14, Fredegunde
lk 15, Vogusi mäed, Hennecourt´i küla
Chilperich vangistas Fredegunde ning pidas teda armukesena
lk 17, ruumi kirjeldus, elutuba
lk 18 ja lk 20, Audovera on oma lapse ristiema
lk 19, sõdalaste kirjeldus, Chilperichti kirjeldus
lk 21, trooni kirjeldus
lk 22, kaprijahi kirjeldus, Fredegunde
lk 24, vabasündinu
lk 25, orgia kirjeldus
lk 26-28 eluolu kirjeldus
lk 28, Toledo linn, kuningas Athanagild Athanarichtingite soost, Justianus I, Agila
lk 29 Toulouse, Llovigild, Athanagild, Goswinda, Saalomon, Makeda, Isidorus, Leander, Fulgentius, Florentina, Theodosia, Sigebert+Brunechilde
lk 30 Chlodechilde, 566.a, Galeswinde, Chilperich, Tour´s Gregorius, Brunechilde, Metz
lk 31 Alboin, Chlodeswinde, Galeswinde, kosja minek, pruudivoor
lk 32 Goswinda, Baskimaa, Tajo sild, Nartonne, Carcasonne, Goswinda&Chilperich pulm, Poiters, Tours, Rouen
lk 33 Fredegunde minestamine & Lucretia
lk 35 Salvia- ämmaemanda tütar, pidustuste kirjeldus, Radegunde- Chilperichi isa lesk, Arnegunde- Chilperichi ema
lk 36 toidu kirjeldus, peo kirjeldus, Galeswinde, Athanagild, kuningatütred kui etturid
lk 37 Toledo kirjeldus
lk 38 Galeswinde&Fredegunde, orjatarid
lk 39 ariaanlus, gooti vs frangid
lk 40 Galeswinde&Fredegunde
lk 41 ametlik armuke
lk 42 nö lahutus, hommikuand
lk 43 Athanagild surm
lk 44 Galeswinde surm
"Kuningannad, need sünnitusmasinad, võisid üpris tihti hinge heita, seepärast oli vähemalt kuningale patt igatseda teda kaua", Fredegunde süü
lk 45 langobard, Justianus (väike?), Gunthram&Sigebert vs Chilperich
lk 46 Brunechilde&Sigebert
lk 47 süda Sigebert&Chilperich vahel
lk 48 Auxerre´i poeg Eunius, Mummolus
lk 49 Metz õukond, Brunechilde, õpetaja Maclovius, saksid ja tüüringud
lk 50 Brunolf (Fr isa), Chlodeshilde (Fr ema)
lk 51 "Hommikuandis, kinki, mille mees teeb naisele pärast pulmaööd, päriselt naise käsutada antavat varandust"
lk 52 teenijaskond ei allu Fr-le, majordoomus Waldo
lk 54 Landerich Hispaaniast
lk 55 Mummolus
lk 56 Gunthram, Aktivaania linnad: Bordeaux, Limoges, Cahors, Lescar, Cieutat, aastal 573 Ch saab lüüa, piiskop Ragnemod, hertsog Bertulf, emissaar Roccolenus, krahv Leudast, Desiderius, Bladast, Cersio
lk 57 Pavia, langobardid, avaarid, Böömi&Määrimaa, Chlodobert (troonipärija), Landerich, sõjapidamismeetod, tappa Gunthram
lk 58 Theodebert ja Merovech
lk 59 Tournai piiramine, Sigebert&Brunechilde vallutused
lk 60 Fredegunde ja palgamõrvarid
lk 61 Germanus, Sigebert
lk 62 Gregoriusele ette kandma
"piibli tsiteerimine mõjus neil aastasadadel tarkuse täiuslikkusena", Charigisel (kojaülem), goot Sigila, Pariisi püha Dionysiuse basiilika
lk 63 Sigeberti surm, uus kunindas Childebert, Chilperich reageering Sigeberti surmale->vennatapja
lk 64 Marileif (õuearst)
lk 65 Sigeberti matus, maeti Lambres külla Soissons, isa Chlotar kõrvale, Medarduse kirikusse, Theodebert, Sigila ja Charigisel piinamine, Jumalaema kirik on endise Dionysiuse kiriku asemel
lk 66 Brunechilde alistub, Chlodeswinde ja Ingunde (Brunechilde tütred)
lk 67 Merovech+ Brunechilde
lk 68 vang ei tohi teha vangistajale süüa
lk 69 Merovechi ja Brunechilde kohtumine
lk 70 Pariis
lk 71 palverändurid, Dionysiuse pühakoda, Peetruse-Pauluse basiilika -> Chlodovech, Püha Genova, Stefanuse kirik, Medarduse kirik, Laurentiuse kirik, Vincentiuse kirik, söögilaud, elu-olu Pariisis, Samson
lk 72 Merovech&Brunechilde
lk 73 Childebert põgeneb, Rouen, Poitiers, Gunthram Boso, Theodeberti tapmine, Audovera
lk 74 Praetextatus (piiskop), Merovechi ja Brunechilde abielu, Ragnemod (piiskop)
lk 75 kuningapoja juuste lõikamine, hertsog Roccolenus, piiskop Gregorius
lk 76 Martinuse kirik, Merovech ja Brunechilde, Tassilo
lk 77 Godin
lk 78 Landerich, Rauching (Sinihabe), "Hirm ja himu seltsisid meelsasti"
lk 79 Godin (Rosula endine naine, Rauchingi naine), Audovera
lk 80 prints Chlodovech, Salvia heatahtlikkus vs Fredegunde pahatahtlikkus, inimelu väärtusetus
lk 81 juusteta prints, Anninsola klooster, Nogent´i villa
lk 82 Gunthram, Riculf, Martinuse kirik Tours´is, ori Galenus, piiskop Gregorius, piiskop Ragnemod
lk 83 krahv Leudast, jumalaarmust ilma jätmine -> Merovech
lk 84 Leocadia, Eusthenia, Nicetius
lk 85 Leudast, Marileif
lk 86 Leudast & Fredegunde
lk 87 Martinuse haud-> piiskop Martinus, ülemdiakon Leonastis
lk 88 Leudast, Charibert + Marcovefa (villakraasija tütar), Marileif
lk 89 abielunaiste tarbimine hoorana, Gunthram Boso
lk 91 kirikuvande tähtsus
lk 92 Gunthram Boso reetmine? ->Merovech, nõidus vs usk
lk 93 Gregoriuse unenägu
lk 97 Auxerre linn
lk 98 hertsog Erpo, Brunechilde
lk 99 kuningas Gunthram
lk 100 Austerchilde (Gunthrami naine), Gunthram&Fredegunde
"oli see jumalik seadus, et korraga juhtisid riike emahundid?"
lk 101 Praetextatus
lk 102 ülemdiakon Aetires, kuningas peab kohut vaimuliku üle, kontsiil
lk 104 Burgundia, Chlodomer, Sigismund, preesyet Avitus, püha Martinus, keiser Maximus, Ragnemod, Berthram, Gregorius
lk 105 kes peab õiglus kuninga üle?
lk 106 frangi kirjakeel
lk 108 Praetextatuse süüdi mõistmine
lk 110 Egidius, Metzi piiskop Arnulf
lk 111 Therouanne, Aktivaania, Galmus (ori kes tapab Merovechi tema enda käsul)
lk 112 Galmuse piinamine ja tapmine, rahva rõõmustamine hukkamise õle, Grindio, Ciucilo, langobardid, Chilperich & Bütsants, Childebert vs Chilperich, Poitiers, Dracolinus vs Gunthram Boso
lk 113 Limoges, juhtum: naise abielurikkumine viis kiriku rüvetamiseni, katku algus, Austerchilde (Gunthrami naine)
lk 114 Chlodovech (prints) vs Fredegunde
lk 115 Samsoni haigestumine, Chlodoberti haigestumine, Braine, Chilperti haigestumine, Fredegunde kahetsus
lk 116 Samsoni ja Chlodoberti surm
lk 117 prints Chlodovech
lk 118 Cornitta vahistamine ja nõiaks nimetamine
lk 119 Chilpericht usaldab pimesi Gredegundet
lk 122 Richgunde
lk 123 Chlodovechi surm
lk 125 Audovera surm
lk 126 Leudast & Tours, Gregorius, Riculf, Answold
lk 127 krahv Eunomius
lk 131 kohtupidamine naise au nimel->kuninganna, Leudasti kaebus
lk 133 veel elati ajas, mil needused võisid jõustuda
lk 134 Eunomius
lk 135 Gregoriuse vangivoor
lk 136 Gregoriuse pühadus ja kuulsus
lk 138 kirikuvandega Chilperichti ähvardamine
lk 139 kirikuvande kõne- anateem
lk 140 Riculf armuand ja piinamine Fredegunde poolt
lk 141 Adalberda
lk 142 Hilariuse kirik
lk 143 Richgunde, prints Recared, Leovigild & Goswinda -> Athanagildi lesk, Hermegold & Ingunde
lk 144 Childeberti otsused läbi riigimeeste -> liit Chilperichiga
lk 145 Fredegunde igatsus Landerichi järele
lk 146 Lupus, Ursiol, Berthefred
lk 147 Florentianus, kuninganna voori kirjeldus
lk 148 Brunechilde tagandatakse
lk 152 Chilperich vallutab
lk 153 Ambrosius ( Lupuse vend), Liquiritia
lk 154 Lupuse surm
lk 156 ketserlus
lk 157 Theoderichi sünd ja ristmine, Perigueux piiskop Charterius, 666.a maailmalõpp, paljud kurjakuulutavad ended
lk 158 Mummolus, Gundewald (Chlotari poeg), Konstantinoopolist Marselle´i veeti luksuskaupu, Theodorus
lk 160 Theoderich ja Fredegunde
lk 161 Egidius (Reimsi piiskop), linn Melun, linn Bourges
lk 162 Mummolus ja Fredegunde, sõdalaste pidusööming
lk 164 väljasõidud loodusesse->Mummolus
lk 165 Theoderich haigestub
lk 166 Mummolus tahab Theoderichi aidata
lk 168 Theoderich sureb
lk 169 söömaaja kirjeldus
lk 170 õuedaamide süüdistamine nõiduses, Childegarde, Sigebranda
lk 172 nõidade karistamine
lk 173 Mummoluse vangistus&piinamine
lk 174 Walarich, Leudast
lk 175 Ragnemod
lk 176 Leudasti kahetsus
lk 177 Leudasti kinni võtmine, Fredegunde laseb Leudasti tohterdada, et teda paremini piinata
lk 178 Basina, Suure Chlodovechi ema + Childerich, lugu lõvidest ja koertest
lk 180 Chilperich ja luule, Chilperich kui liiderdaja ja piinaja, gootide kirjeldus
lk 181 Recared & Richgunde, laulatus asemikuga, Childebert & Kreeka keiser Maurikios, langobardid, Brunechilde
lk 182 pruudi kaasavara, Ragnemod, orjastamisest, ariaanlus
lk 183 Richgunde ja Fredegunde
lk 184 pidustuste kirjeldus & paganlus, komme kuningannast end paremini mitte ehtida
lk 186 Richgunde&mõrsjamoona liikumine, vargused
lk 187 Chelles piirkond, kuningas Chilperich tapmine
lk 188 Leodegar, Mallulf, Salimar, kuningannat süüdistatakse Chilperichi tapmises
lk 189 Agofred, relicta- jäänuk, Vincentiuse kirik
lk 190 Fredegunde & Gunthram, Egidius
lk 191 Gunthram vs Childebert
lk 192 Egidius tungib kuninganna juurde, Gunthrami öisete riiete kirjeldus
lk 194 Chlotari sünd
lk 195 Richgunde, Bilirada
lk 196 Bobo, Desiderius röövib Richgunde, Gundewald, Gunthram Boso
lk 198 Egidius
lk 200 Leonhard
lk 201 Leonhardi lindpriiks tegemine
lk 202 kohtunik Audo, Eberulf
lk 203 Fredegunde ja võim, Landerich
lk 204 Fredegunde õuedaamid on väljaõpetatud nuhid, Fredegunde vanaduspõlves
lk 205 Chalonis mõrv, Eberulf
lk 206 Gundewald, Comminges piiramine
lk 207 Sagittarius, Chariulf, Waddo, Chilperichi majordoomus, Mummolus, Gundewaldi hülgamine
lk 209 Gundewaldi tapmine, Waldo, Chariulf
lk 210 Mummoluse tapmine, Sagittariuse tapmine, 585.a, Chlotari ristimine
lk 211 hertsog Bladast, Chlotari pidamine sohilaseks, hertsog Chuppa, Richgunde, Fredegunde tegeleb nõidusega "Kas naine on inimene?"
lk 212 suur näljahäda, tulekahju Pariisis
lk 213 Praetextatus
lk 214 Praetextatuse pussitamine, Fredegunde külastab Praetextatust
lk 215 Widogast
lk 216 Widogasti surm, Brunechilde kui vanaema
lk 217 Childebert, Desideriuse surm, Praetextatuse surm
lk 218 Chlodovechi laiba leidmine, Gunthram kahtleb Fredegundes, Childeberti haavamine
lk 220 Gunthram teeb liidu Childebertiga
lk 221 Gunthrami kiindumud Fredegunde osas kaob, Ollo (Bourges krahv), Beppolmus, Radegunde surm
lk 222 Rauching, Ursio, Berthefred, Theodebert&Theoderich (Childeberti pojad)
lk 223 Rauchin tapmine, Ursio ja Berthefredi tapmine
lk 224 Brunechilde, Chlodeswinde, Richgunde, Recared, Ingunde
lk 225 Fredegunde & Brunechilde kohtumine, Gunthram Boso süüdimõistmine
lk 226 Magnerich
lk 227 Gunthram Boso tapmine
lk 228 Childebert & Gunthram jagavad maad
lk 230 feodalismi alge
lk 231 Ingunde eest kättemaks gootidele, langobardid
lk 232 Chlodeswinde, Gunthram on populaarne, Childebert ja Gunthram riius
lk 233 vandenõu suurnike poolt, Childeberti ja Gunthrami vastu, Gunthrami mõrva ebaõnnestumine, kõrgete härraste veresaun, Andelot määrus
lk 234 Landerich & Fredegunde
lk 236 Richgunde
lk 238 Fredegunde ründab Richgundet, Waddo surm, Droctogis, Theodebert, Basina
lk 239 nunna kirjeldus, Chrodechilde (Charibert tütar), Poiters klooster, abtsiss Leubovera
lk 240 pidu kloostris, mees naisterõivastes Thrascius
lk 242 unnade mäss, Hilariuse kirik, nunnad hooravad
lk 243 Tatradia (Desideriuse lesk), Eulalius-> julmad teod
lk 247 kohtupidamine Chrodechilde üle
lk 251 naisõiguslikkus
lk 253 kojaülem Chundo, tarvad looduskaitse all, Chuppa, Animodus
lk 254 Le Mans´i piiskop Bodegiseli tütar Magnetrudet
lk 255 piiskop Arnulf, Brunechilde & Fredegunde & mürgitatud kroon
lk 256 Chlotar, sugukondade vaenutsemine, Chariwald, Leodwald, Waldan
lk 257 Charioald, Anastius & Chlodochilde, Cautinus, kuningas Chlotar
lk 258 komme laud ära kanda peale söömist, sugukonnapeade tapmine, Theodelinde, kuningas Authar
lk 259 Authar, Recared-> võtavad katoliku usu vastu
lk 260 kirikumõisate kasvamine, röövmungad, Gallia rahvas & paganlus
lk 261 antikristus
lk 262 Gunthrami surm
lk 263 Landerich
lk 265 Brunechilde ja Childebert
lk 267 Austraasia alustab sõda Neustria vastu
lk 268 Fredegunde kui sõjaväe õlemjuhataja
lk 269 aasta 593, Wintrio
lk 270 Fredegunde peab kõnet sõjaväeke
lk 272 Faileuba(Childeberti naine) joodab Childebertile mürki, Childeberti surm, Gregoriuse surm
lk 273 Childebert, Varus, Chlotar
lk 273 Neustria võidab sõja
lk 274 Fredegunde siseneb Pariisi
lk 275 langobardid, Richgunde, Landerich
lk 277 Fredegunde haigestub
lk 278 Theodebert & Theoderich, aasta 600 Theodebert & Theoderich lõõvad lahingus Chlotari, Berthold, Agilolf
lk 279 Brunechilde pagendatakse
lk 280 aasta 612 Theoderich purustab Theodeberti ning tapab tema ja ta lapsed, Sigebert (ainus Theodeberti järeltulija?) Habsburgide dünastia algus, majordoomus Burgundia Warnacher, majordoomus Austraasia Landeni Pippin, Metzi piiskop Arnulf, aasta 613, Chlotar vallutab Brunechilde ja teised, Brunechilde mõnitamine
lk 281 kroonik Fredegar, Vincentiuse kirik-> püha Germanus (Saint-German-des-Pres)
Raivo Seppo- fredegunde järglane?
Merovingidest kasvasid välja Karolingid?



Leidsin huvitava kokkuvõtte:
http://books.google.ee/books?id=x3BzmTdQLioC&pg=PA150&lpg=PA150&dq=fredegund&source=bl&ots=U4fTlxsxYf&sig=sLrrETU1D6vUsYEHxoJnF_w6esc&hl=en&sa=X&ei=hE6FT-LNKc6F8gPQh-mxBw&ved=0CIYBEOgBMA8#v=onepage&q=fredegund&f=false

Neustria
http://en.wikipedia.org/wiki/Neustria


The territory of Neustria or Neustrasia, meaning "new [western] land", originated in 511. Thus Neustria formed the western part of the kingdom of the Franks[1] under the rule of the Merovingiandynasty during the sixth to eighth centuries.
Neustria was also employed as a term for northwestern Italy during the period ofLombard domination. It was contrasted with the northeast, which was likewise calledAustrasia, the same term as given to eastern Francia.

Constant re-divisions of territories by Clovis's descendants resulted in many rivalries that, for more than two hundred years, kept Neustria in almost constant warfare with Austrasia, the eastern portion of the Frankish kingdom.
Despite the wars, Neustria and Austrasia re-united briefly on a few occasions, the first time under Clotaire I during his reign from 558 to 562. 
The struggle for power continued with Queen Fredegund of Neustria (the widow of King Chilperic I (reigned 566-584) and the mother of the new king Clotaire II (reigned 584-628)) unleashing a bitter war.
After his mother's death and burial in Saint Denis Basilica in Paris (597), Clotaire II continued the struggle against Queen Brunhilda of Austrasia, and finally triumphed in 613 when Brunhilda's own followers betrayed the old queen into his hands. Clotaire had Brunhilda put to the rack and stretched for three days, then chained between four horses and eventually ripped limb from limb. Clotaire now ruled a united realm, but only for a short time.
Under Dagobert I (reigned 628-637) the ongoing generational war resulted in another temporary unification. When in Austrasia the Arnulfingmayor Grimoald the Elder attempted a coup against his liege, Clovis II had him removed and again reunited the kingdom from Neustria, but again temporarily. During or soon after the reign of Clovis's son Chlothar III, the dynasty of Neustria, like that of Austrasia before it, ceded authority to its own mayor of the palace.
In 678, Neustria under mayor Ebroin subdued the Austrasians for the last time. Ebroin was murdered in 681, and the Bishop in Poitiers in his own lands commissioned a life of his worst enemy Leodegar in 684. In 687 Pippin of Herstal, mayor of the palace of the king of Austrasia, defeated the Neustrians at Tertry, uniting Austrasia and Neustria from the other side. The writers who lived in Austrasia proved more loyal to their mayor.
Pippin's descendants, the Carolingians, continued to rule the two realms as mayors. With Pope Stephen II's blessing, after 751 the Carolingian Pippin the Short, formally deposed the Merovingians and took control of the empire, he and his descendants ruling as kings.
Neustria, Austrasia, and Burgundy then became united under one authority and the names "Neustria" and "Austrasia" gradually disappeared.
In 748, the brothers Pepin the Short and Carloman gave their younger brother Grifo twelve counties in Neustria centred on that of Le Mans. This polity was termed the ducatus Cenomannicus, or Duchy of Maine, and this was an alternative name for the regnum of Neustria well into the ninth century.
The term "Neustria" took on the meaning of "land between the Seine and Loire" when it was given as a regnum (kingdom) by Charlemagne to his eldest son, Charles the Younger, in 790. At this time, the chief city of the kingdom appears to be Le Mans where the royal court of Charles was established. Under the Carolingian dynasty, the chief duty of the Neustrian king was to defend the sovereignty of the Franks over the Bretons.





Üldistatult: Praegune Prantsusmaa moodustub Aktivaaniast, Burgundiast ja Neustriast. Austraasia jääb Saksa aladele.

Fredegunde
http://en.wikipedia.org/wiki/Fredegunde



Fredegund (or Fredegunda) (Latin: Fredegundis; French: Frédégonde) (died 597) was the Queen consort of Chilperic I, the Merovingian Frankish king of Soissons.
All her wealth and power came to her through her association with Chilperic. Originally a servant of Chilperic's first wife Audovera, Fredegund won Chilperic's affection and persuaded him to put Audovera in a convent and divorce her. But Chilperic then put Fredegund aside and marriedGalswintha. Galswintha died the same year, probably strangled by Fredegund[1] (c. 568), who succeeded Galswintha as queen. But Galswintha's sister, Brunhilda, in revenge against Chilperic, began a feud which lasted more than 40 years.



Audovera
http://en.wikipedia.org/wiki/Audovera



Audovera was the first wife or mistress of Chilperic I, king of Neustria.
They had four children.
She was later sent to a convent by Chilperic. Chilperic and his third wife, Fredegund, later had her murdered.

Siin mainitakse, et neil on neli last. Seppo raamatus mainiti lapsi rohkem olevat. Samuti on wikipedias pandud kahtluse alla, kas Audivera oli naine või hoopis armuke. 

Audovera lapsed.
"Minu südame all põksub lapse süda, kuid kuninas ei tea veel!"
"Ja et ta on mu noorim, on ta mulle juba armsam kui viis esimest, kes Jumalale tänu püsivad kõik terved!" 
(lk 18)

Audovera iseloom
Audovera sekkus orjataride ellu leebiva käskijannana
Ta oli veetlev kehakujult, mitte eriti näolt ja sugugi mitte aruldasa
Miski ei täitnud Audovera südant haaravama jälestusega kui joobnud sõdalaste lärm peale võidupidu. miski ei tekitanud temas kui tõelises frangis ka turvalisemat tunnet. Teda lõbustasid metsikud meelelahutused, millega vaenlasi saadeti põrgusse peale kümneid, üha teravamaks töödeldud piinu. Kuid teda lõbustas üldiselt kõik, ta oli naerlik, hepik, lagemeelne, ühesõnaga sääarne, kes ei vaidle mehega kunagi ja see oli põhjus, miks Audovera juba nii mitu aastat oli suutnud jääda Chilperichi naiseks.
 (lk 13)

Audovera & Fredegunde
Ent Fredegunde- selle tüdruku ümber hõljus seletamatu, nõiduslik mõju. Orja kadestada oli alandav, ometi Audovera kadestas, teadmata ise, mispärast
Kurb saatus mõjus Audovera enamasti sulavale südamele nagu päike võile,
...Fredegunde oli väga kuulekas, andis igas arvamises õiguse Audoverale ja kiitis takka tema otsuseid. Niisiis jagasid na üht arvamust ning üht meest, mida praeguseks seltskonnas ei teadnud vaid kuninganna. 
(lk 15-16)

 Fredegund won Chilperic's affection and persuaded him to put Audovera in a convent and divorce her.
Selles lauses on mainitud situatsiooni, kus Audovera hakkas oma lapse ristiemaks ning Chilperichil ei jäänud muud üle, kui Audoverast lahutada. 

"Tean, kuis rõõmustaksid kuningat enam."
"Ah-" Audovera kiindus ärevalt teise (Fredegunde) näkku.
"Pead hakkama oma lapse ristiemaks." (lk 18) 

Sündis tütar nimega Childeswinde, kes ristiti ja kelle ristiemaks hakkas Audovera ise.

"Kes muu on vader, kui lapse vanema vaimne õde või vend?" küsis Chiperich. "Sina oled hakanud mu õeks. Kuidas võin ma sinuga veel magada, olma et see poleks verepilastus!?"
lk 20
"Seepärast peab emand Audovera, et on andnud oma lapse ise pühasse ristimisse, lahkuma abielust, jätma maailma ja võtma nunnaloori kloostris"
lk 21
Audovera läheb koos oma lapsega kloostrisse

But Chilperic then put Fredegund aside and marriedGalswintha. Galswintha died the same year, probably strangled by Fredegund[1] (c. 568), who succeeded Galswintha as queen. 


Galeswinda

Galswintha (540–568) was the daughter of AthanagildVisigothic king of Hispania (the Iberian Peninsula, comprising modern Spain and Portugal), and Goiswintha. Galswintha was the sister ofBrunhilda, queen of Austrasia; and the wife of Chilperic I, the Merovingian king of Neustria.
Galswintha and Chilperic were married at Rouen in 567, but soon afterwards she was murdered at the instigation of Chilperic's mistress Fredegund, who then married him. Chilperic in turn was murdered by Fredegund in 584.[1]
Galswintha's death aroused the enmity of her sister Brunhilda against Chilperic, bringing about 40 years of warfare between the Frankish kingdoms of Austrasia and Neustria.