Algaja aedniku katse nr 2

Aasta on 2012 ning aeg on uuesti õnne proovida aias mässamisega.
Eelmise aasta tulemus polnud nii hea, seega tuleb ikka rohkem vaeva näha ning asja uurida.
Eile algas kevad ja lumi hakkab sulama, loodan, et ma oma plaanidega hiljaks pole taas jäänud :)

Juba talvel ostsin ära hunniku seemneid, mille nimistu trükkisin endale arvutisse, et järgmiseks maale minekuks, oleksin juba teadmisi kogunud, et mida ja kuidas tegema peab :)

Ometi ei tähenda see veel, et ka õnnestun selles protsessis.
Aga proovima peab ;)

Nimistu siis selline:

aedaster

daalia

kivikilbik kuninglik vaip

pruudisõlg

lobeelia

porgand

kabatshok

peasalat
harilik tomatharilik paprika

paprika

tomat heinz 1370

aeduba

brokkoli

peet

Eraldi võetuna:

Lilled:

aedaster

daalia

kivikilbik kuninglik vaip

pruudisõlg

Taimed:

porgand

kabatshok

peasalat
harilik tomat

harilik paprika

paprika

tomat heinz 1370

aeduba

brokkoli

peet

Kuna lillede kasvatamine eelmine aasta läks kuidagi libedamalt, siis süvenen rohkem taimedesse.

Püüan kasutada "paljundamise alused" raamatut ning ostsin ajakirja "Kevad koduaias".

Kuigi mulle jääb endiselt mulje, et oleks veel midagi asjalikumat vaja.

Aga vaatame, mida need siin mulle pakuvad :)

Mulle ütleb sisemine tunne, et tomat ja paprika vajavad rohkem mässamist. Ning kuna olen suur tomatimaias, siis püüan selgeks teha, kuidas saada tomatiseemnest tomatit ennast :)

Ajakirjas on hernest juttu. Seemneid ma veel soetanud pole. Aga süüa neid tahaks :) 

Vaatame mida nad head räägivad :)

Herned külvatakse aprilli lõpul või mai algul.

Varajasi sorte saab juba juuni kõpul.

Soovitatakse külvata erineva valmimisajaga sorte, siis saaki jagub kauemaks.

valge ning võimalusel suurte tuulte eest varjatud kasvukoht.

Seemned külvatakse kas eelnevalt leotatult või kuivalt 2-3 cm sügavusele mulda, seemnete vahe 5-8 cm, reavahe 15-120cm.

Külv kata kattelooriga või okstega, et linnud ei saaks maiustada.

kui taim on ca 10 cm pikkune, tuleb toestada.

tuleb rohida, kobestada ning vajadusel ka kasta, eriti õitsemise ja viljumise ajal

Aiakalender

Märts- 

korrastamine, okste lõikamine

tomatitaimede ettevalmistus toas

Aprill-

puude ja põõsaste istutamine

muru korrastamine

varajased külvid peenrale: redis, spinat, porgand, põlduba

vaarikate vanade okste lõikamine, pikkade okste kärpimine

Mai-

herned, peet, salatid, 

kuu lõpul- kurgid, kõrvitsad, aedoad- avamaale, enne soovitav ette kasvatada

otse kasvukohale suvelilled- sametlilled, rukkililled, saialilled, kressid

suvised sibullilled gladioolid ja daaliad

tippsibulad

kobestamine, rohimine, väetamine

Tudorid

Koos kolimisega lisandus minu vaba aja veetmisele ka teleka vaatamine.
(loodan, et see mu muid tegevusi tapma ei hakka)
Igastahes märkasin ükspäev, et näidatakse seriaali Tudoritest. Otsustasin seda vaatama hakata.
Väga hästi tehtud seriaal. Tekkis huvi selle ajajärgu vastu.

Henry VIII-st on päris palju materjali.
Ta oli huvitav kuningas ning tõi endaga kaasa palju muudatusi.
Kõike pikalt laialt hetkel kirja ei pane, kuid teen siia väikese ülevaate, kes mis kuningale on järgnenud.
tahan näha kaua läheb, kuni jõuan Emma abikaasani välja ;)

Tagant poolt ette siis:

Henry VIII (1509-1547) päris oma trooni oma isalt
Henry VII (1485-1509)-lt.
Henry ema oli Yorki Elizabeth, Edward VI tütar.
Algselt pidi kuningaks saama Henry VIII vanem vend Arthur, kuid ta suri.
Henry VII oli Tudorite dünastia algataja.
Ta võitles läbi vere endale trooni kuningalt
Richard III (1483-1485), kes suri lahinguväljal (võideldes Henry VII-ga?)
Richardiga lõppes ka Inglismaa kodusõda, mida nimetati Rooside sõjaks ja mis oli lancashterite ning Yorkide vaheline sõda Inglismaa trooni nimel. Richard kuulus Yorki dünastiasse.
Richard III võttis väevõimuga trooni ??
Edward V-lt (1483), kes valitses vähem kui aasta ning vangistati Towerisse, temast enam ei olnud midagi kuulda.
Edward V sai troonile peale tema isa
Edward IV (1461-1483) surma.
Edward IV oli esimene kuningas Yorki dünastiast.
Edward IV pidi loobuma troonist oma eelkäijale
Henry VI-le üheks aastaks (1470-1471) , kuid kuna ta oli vaimuhaige ning väeti, võttis Edward trooni teistkordselt tagasi.
Henry VI (1422-1461) sai omaoli esmakordselt troonil .

06.03.12
Peale Bologne vallutamist.
whitehalli palee
kuninga tervis on kõvasti halvenenud
lord Hertford- Edwardi onu
Surrey sai bologne eest vastutavaks
Piiskop Gardiner
ketserlased olid katoliikluse vastased
Henry pidas kõne vennaarmust, et ei kakeldaks koguaeg teineteisega.
Gardiner soovib ketserluse tõttu vahistada kuninganna õuedaamid, sh õe.
Surrey plaanis Edwardi röövimist, kuid ta enne võeti kinni riigireetmise tõttu
Surrey üritas põgeneda, kuid võeti enne kinni
Edward Usutunnistaja sümboolikale oli Surreyl õigus.
Toimus kohus, põhjust süüdi mõista polnud, kui mõisteti siiski.

07.03.12
Prantsusmaaga sõlmiti rahu
reformis korrumpteerunud kiriku.
prantsuse kuningas suri süüfilisse
Gardiner tahtis saata mingi kirja, kuid enne jõudis see kuningannale
Too nuttis kõvasti, kuningas läks vaatama.
Gardiner punub endiselt intriige
soovis Hertfordi naist arriteerida, kuid too mainis, et Gardiner on kahe kloostri varad endale varastanud, millest kuningas ei teadnud midagi.
Hertford planeerib kunungapoja troonile saamist
Kuningas küsitles kuningannat avalikult teiste ees.
Kuninganna vastas kavalalt ning saavutas oma hea positsiooni kuninga juures.
kuid ometi jäi plaan kuninganna vahistamiseks.
kui aga mindi kuningannat vahistama, ründas kuningas neid ning käskis lahkuda
armuke Brigitte
edward elas windsoris
toimus istumine, kus tõstattati Edwardi toetuse küsimus
Hertfort ründas Gardineri
Gardiner palus kuninga audientsi, kuid kuningas ei soovinud ning palus tal õukonnast lahkuda.
peale seda Hertfordi positsioon tugevnes
Holbein-kunstnik, kuningas palus end maalida
Kuningas soovis näha haigestunud suffolki hertsog, kuigi too oli voodihaige.
nende vahel oli usaldusväärne vestlus.
Kuningas lubas ta terveks teha, öeldes, et ta keelba ta suremise.
ometigi ta suri.
mu lemmikmees
ta ametlik armuke Brigitte jäi tema surma tõttu põlu alla.
Charles Brandon
http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Brandon,_1st_Duke_of_Suffolk
Holbein joonistas kuningat nagu ta oli, vana ja põdur
Kuningale tulemus ei meeldinud ja käskis uue teha
Henry nägi oma endiseid naisi vaimudena oma lapsi esitamas.
Henry tunnistas, et ta ei suuda Anne Boleyni pärast Elizabethi armastada
Enne surma kuningas eraldas end oma perekonnast ning ei veetnud nendega jõule
Mary ja Kate nutsid, Elizabeth mitte.
Henry saab ennustuse Janelt, et ta poeg sureb noorelt.
kuningas määras Hertfordi edwardi eestkostjaks
Lõpus näitas Holbeini uut maali Henryst, milleks oli see maal:

Bütsants- enne, selle ajal ja peale seda

Olin keskkooli ajal väga suur antiikajaloo huviline. Julius Caesar jms tegelased olid minu suureks huviobjektiks. Võisin neist lugeda lõputult. Mäletan, et kui saabus antiikajaloo lõpp koos barbarite saabumisega, siis tekkis minus suur hämar aeg ja ma ei saanud ega olnud ka motiveeritud edasisest aru saama. 
Nüüd hiljem koos Emma raamatu lugemisega, saabus minusse uus tung uurida ajalugu alates 1000 aastast. 
Endiselt oli ajajärk kahe erineva ajastu vahel minu jaoks hämar ja mõistetamatu.
Nüüd olen ajapikku veidi seda ajajärkku kombanud, et paremini mõista, kuidas maailm just sellisel viisil edasi arenes ning mis olid olulisteks pöördepunktideks. 
Ometi on ju alati nii, et muutuste ajad on segased ning täis tikutud lühikesi valitsemisaegu. 
Eks seegi on motivatsioonile mõjunud laastavalt. 
Kuid tunnen nüüd, et astun korra sellesse sogasesse vette ja püüan antud raamatu abil mõista, mis siis tegelikult juhtus. 

Põhimõtteliselt, nagu ma aru saan, siis keisrid langesid ning asemele tuli Bütsantsi Keisririik, mis valitses 1000 aastat.

Aga täpsemalt siis:
lk 150
Aasatat 476 pKr loetakse Rooma Keisririigi lõpuks, siis tõugati troonilt Romulus Augustulus. Tema kõrvaldas germaanlaste juht Odoaker, ke soli endine Rooma sõjapealik Itaalias.
Kokkuvarsisemine ei toimunud äkitselt ja kuigi läänepoolne keisririik hääbus, kestis 4. sajandi alul keiser Constantinuse loodud Ida-Rooma keisririik edasi.
4. ja 5. sajandiks olid paljud rahvad- enamus Euraasia steppidest- varem roomlaste võimu all olnud euroopa ja Lähis-Ida maadel kindlalt kanda kinnitanud. 'Germaanlaste kuningriigid ja hõimud levisid neil sajanditel kaugemale.
Näiteks läänegootid asustasid Prantsusmaa piirkondi, Hispaaniat, Kreekat ja Itaaliat, frangid Prantsusmaad, vandaalid Põhja-Aafrikat ja suaavid Hispaaniat.
Roomlased lahkusid Britanniast ametlikult 410 pKr ning seal said ülekaalu keldid, kuni Briti eannikule saabusid anglid ja saksid.
4. sajandi lõpul sundisid läände rändavad hunnid pagema Musta mere ääres elavaid inimesi, kes jõudsid mõnikord Rooma aladele, moodustasid roomlastega liidu ning kaitsesid neid hunnide vastu.
Tegelikult polnud tavatu, et germaani rühmad hakkasid Rooma liitlasteks ja "liitlasrahvas" sai roomlaste privileege. Tegu polnudki puhtalt rooma vs barbarid, vaid osalisel tkoostöö ja osaliselt konfliktidega.
Keisririigis eidus germaani verd väejuhte ja riigimehi.
Roomlaste ja barbarite kultuurid rikastasid teineteist kõvasti.
Rooma võimu järkjärgulise teine tegur oli katku ja nakkuse levik idast. Teised tegurid olid rahvastiku vähenemine, inflatsioon, kodusõda, korruptsioon ja maade liigekspluateerimine.
Need olid põhjuseks, mis kahanesid jõukus ja loodusvarad ning kiirenes "klassikalise" tsivilisatsiooni kadumine.
Uues elukorralduses etendas suurt osa ka ristiusu esilekerkimine, Germaani rahvaste aarjalik kristlus domineeris Rooma rahvaste ortodokssema kristluse üle. Liiatigi võis kristliku kiriku kasvav mõju õõnestada keisrilikku autoriteeti.

Kasutan wikipediat vahepeal, et saada aru valitsemise moodustumisest tärkavas Bütsantsi keisririigis, 
Viimane fakt oli, et Romulus Augustuse võitis Odoaker. 
Vaatame, mis siis edasi sai. Või mis oli veidi enne seda.
Sest huvi pakub ka 312 aastal Mulviuse sillal olnud võistlus Contantinus suure ja Maxentiuse vahel. Mis oli täiesti 1:1-le kristliku ja paganliku juhi vaheline võistlus.


Wikipediast saan teada, et Odoaker küll kukutas Romulus Augustuse, olles tema ihukaitseülem.
Edasi on segane jutt Zennost ja Theodorich Suurest.

http://et.wikipedia.org/wiki/Odoaker
Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani.

Odoaker oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476. aastal otsustas ta viimase kukutada. Odoaker ei soovinud enam valitseda varikeisri varjus, vaid saada Itaalia otseseks isandaks. Nii kuulutas ta end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenole alluvaks, ent tegelikult valitses ta Itaaliat üksinda.

Aastal 480, pärast 475. aastal kukutatud ja 475–480 Dalmaatsias valitsenud Lääne-Rooma keisri Julius Nepose surma, liitis Odoaker oma kuningriigiga ka kunagise Illüüria provintsi.

Ent hiljem läks ta Zenoga tülli ning nii saatis too Itaaliat vallutama Theoderich Suure ja idagoodid. Aastaks 493 jõudsid Theoderich ja Odoaker kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid pidusöögil tappis Theoderich ta ilmselt isiklikult.

Zeno oli Ida-Rooma keiser 474-491. 

http://et.wikipedia.org/wiki/Zeno

Ehket Odoaker ei olnud ametlikult keiser, vaid lihtsalt ühe piirkonna kuningas. 

Ja kuna Odoaker läks Zenoga tülli, siis saatis Zeno Itaaliat vallutama Theodorich Suure. 

Et mingitki aimu saada, mis siis toimus, vaatasin üle päris pika rodu Rooma keisreid, kellest üks hetk sai Bütsantsi keisrid. Kuna ma juba selle roduga tegelesin, siis panen selle ka siia kirja. 

Maximianus 285-305

Constantinius I Chlorus 305-306

Constantinus Suur 306-337- esimene kristlik keiser, võitles Maxentiusega Mulviuse sillal, nägi nägemust.

Constantinus II 337-361- kristlik kasvatus, C Suure poeg

Julian 361-363- Julianus Usutaganeja, oli kristliku haridusega, kuid tahtis valitseda antiikkultuuri raamides.

Jovian 363-364

Valens 364-378, nimetatud ka kui Last True Roman

Theodesius I 379-395

Arcadius 395-408

Theodesius II 408-450, siit alates nimetatakse keisreid Bütsantsi riigi keisriteks

Marcianus 450-457

Leo I 457-474

Leo II 474

Zeno 474-491, kellega koostööd tegi siis Odoaker. (kusjuures Romulus Augustulusest polnud selles rodus juttu) 

Anastasius I 491-518

Justinus I 518-527

Justianus I 527-565

Justinus II 565-578

Tiberius II Constantine 547-582

Maurice 582-602

Phocas 602-610

Heraclius 610-641

Constantine III- 613-641

Heraklonas 641

Constants II 641-668

Constantine IV 668-685

Justinian II 685-695

Leontios 695-698

Tiberios III 698-705

Justinion 705-711

Philippikos 711-713

Anastasios 713-715

Thedosius III 715-717

Leo III 717-741, kellest olen ma juba lugenud. 

Igastahes tundub nii, et Bütsantsi kristlik riik kujunes välja aja jooksul, kuid sai olulise tõuke Constantinus Suure poolt. 

Selles süsteemis on kindlasti veel palju segast minu jaoks, kuid samas sain asja veidi selgemaks. 

Huvitav on ka tõsiasi, et mingi hetk muutus Rooma keisririik Bütsantsi keisririigiks.

Kui juba seda perioodi hekseldan, siis võtan ette ka ajajoone.

Ehk leiab sealt midagi selgitavat.

lk 88

100 eKr

58-50 Julius Caesari vallutused Gallias 

46- Julius Caesar kuulutab end Rooma juhiks

30- Antoniuse ja Kleopatra enesetapp

27- Octavianus võtab esimese Rooma keisrina endale Augustuse tiitli

4- Kristuse arvatav sünniaeg

1 pKr

14- Augustus sureb, tema asemel astub kasupoeg Tiberius

30- Kristus lüüakse risti

43- roomlaste sissetung Britanniasse

47-57 Püha Pauluse reisid

50 pKr

66-70 esimene juutide ülestõus Rooma võimu vastu

67- Rooma keiser Nero käsib rajada kanali läbi Korintose maakitsuse

79- Vesuuvi purse matab Pompeji ja Herculaneumi

80- Roomas rajatakse Colosseum

100 pKr

117- Rooma impeerium saavutab suurima ulatuse

122-128 Rooma piirile Põhja-Britannias ehitatakse Hadrianuse vall

132-135 Teine juutide ülestõus Rooma vastu laiendab juudi diasporaad

180- Goodid (idagermaani hõim, algselt pärit skandinaaviast) asuvad Musta mere rannikule

200 pKr

235- Germaani alemannide liidu retked Schwarzwaldi ja Reini piirile

269-272 Plamyra kuningas Zenobia võtab Roomalt Egiptuse ja Süüria, kuid kaotab siis keiser SAurelianusele ja võetakse vangi

292- Diocletianus jaotab impeeriumi Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks.

300 pKr

312-313 Constaninus võidab lahingu Mulviuse sillal ja kinnitab Milano ediktiga kristlaste usuvabaduse

330- Bütsants saab Ida-Rooma keisririigi pealinnaks

378- Läänegoodid võidavad roomlasi

400 pKr

404- valmib piibli ladinakeelne tõlge

410- Läänegoodid Alarichi juhtimisel rüüstavad Rooma

439- Vandaalid võtavad Roomalt Kartaago ja asutavad Põhja-Aafrika kuningriigi

452- hunnid tungivad Attila juhtimisel Itaaliasse

475- Läänegoodid valitsevad Hispaaniat ja Edela-Galliat.

481- esimese frangi kuninga Chlodovech (Clovis) kroonimine

492- Idagoodid Theodorici juhtimisel vallutavad Itaalia

500 pKr

U 500 Chlodovech pöördub ristiusku

Anglid, saksid ja jüüdid rändavad Britanniasse, keldid säilivad Walesis ja Iirimaal. 

527- Julianus saab Bütsantsi (Ida-Rooma) keisriks

534- Justianuse koodeks saab Rooma õiguse aluseks

590- Paavsti võim laieneb Gregorius Suure ajal. 

Ungari tasandikul tekib Avaari riik.

597- Paavsti saadikud Inglismaal püha Augustinuse juhtimisel

598- Bütsants loovutab enamiku Itaaliast Lombardiale

Selgust sain selles osas (ja meenus ka kooliajast), et peale Ida- ja Lääne-Rooma riigi jagunemist hakkasid eri pooli juhtima eriinimesed ja Ida-Roomast tekkis hiljem Bütsants, kuna ta oli suuresti ühendatud Konstantinoopoliga.

Siiski on see teema, mis vajab veel selgitamist ja surkimist. 

Tekkis idee vaadata üle jada Britannia kuningatest enne Knudi ja peale teda kuni Elizabethini.

Siis mulle aitab ja lähen koju. Kell on juba 17 :)
Homme võib koduseid raamatuid uurida ning sealt infot välja võtta. 

Knudist ettepoole otsisin kõik välja. Pikkkkkk rodu! :) arvutisse ei viitsi hetkel tippida. 

Aitab tänaseks küll :) 

Leidsin kaks huvitavat raamatut, mida võiks täna õhtul lugeda ;) 

Karl Suur ja Bütsantsi Keisrid.

Kuna raamatu kättesaamine läheb 30 minutit, siis ma siiski tipin inglismaa valitsejad seni sisse.

Cerdic 519-534

Cynric 534-560

Ceawlin 560-592

Ceol 592-611

Ceowulf 597-611

Cynegils 611-643

Cenwalh 643-645

Penda ?

Cenwalh 648-672

Seaxburh 672-674

Escwine 674-676

Centwine 676-685

Caedwalla 685-688

Ine 688-726

Ethelheard 726-740

Sigeberth 756-757

Cynewulf 757-786

Beorthric 786-802

Egbert 802-839

Ethelwulf 839-858

Ethelbald 858-860

Ethelbert 860-865

Ethelred of wessex 865-871, siiani on kõik Wessexi kuningad

Alfred Suur 871-899

Edward 899-924

Athelstan 924-939

Edmund I 939-946

Eadred 946-955

Eadwig 955-959

Edgar 959-975

Edward 975-978

Ethelred II 978-1013

Sven Harkhabe 1013-1014

Ethelred 1014-1016

Edmund II 1016

Knud Suur 1016-1035

05.03.12
Uurin veidi põnevamaid keisreid ning enamjaolt infotühjast eesti wikipediast ilmus veidike huvitavaid fakte.

Constaninus Suur oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani.
Ta sündis Constantius I Chloruse pojana ning teenis Diocletianuse ja Galeriuse sõjaväes. Pärast isa surma 306 nimetas väeosa ta Eburacumis (tänapäeval York) augustuseks. Ta võitles edukalt Reini ääres frankide ja alamannidega, hiljem Doonau ääres gootide ja sarmaatidega.
Esialgu olid tema kaaskeisrid Maximilianus, Maximinus ja Valerius Licianus Licinius. Ent ta võttis 310 Maximilianuselt võimu ja alustas pärast Galeriuse surma võitlust ainuvalitsuse eest. Liidus Liciniusega võitis ta 312 Rooma lähedal Mulviuse silla juures Maxentiuse, kes taganemisel Tiberisse uppus, ja saavutas selle võiduga tunnustuse riigi lääneosas. 314 või 316 vallutas ta Liciniuselt suurema osa Balkani poolsaart ning pärast täielikku võitu tema üle 324 haaras võimu kogu riigis.
Rooma impeeriumi arengu seisukohalt oli väga oluline uue pealinna rajamine Konstantinoopolisse (330).
Constantinus Suur suri Nikomedeia lähedal sõjakäigul pärslaste vastu pärast lühiajalist haigust esimese kristliku keisrina: veidi enne surma lasi ta end Caesarea piiskopil Eusebiosel ristida. Ta maeti Konstantinoopolisse Apostlite kirikusse.

Constantinus Suur ja kristlus

Constantinuse ema, Helena, oli kristlane, seetõttu oletatakse, et seetõttu oli kristlus talle sümpaatne religioon. 312. aastal olevat Constantinus saanud dramaatilise kogemuse osaliseks lahingus Mulviuse silla juures, pärast mida ta Rooma keisriks sai. Ta olevat vaadanud päikesesse enne lahingut ja näinud valgusest risti selle kohal, kreekakeelsete sõnadega "Εν Τουτω Νικα" ("selle all valluta"). Constantinus käskis oma sõduritel oma kilpidele panna see kristlik sümbol (Kreeka tähed Χ ja ρ). Lahing võideti. Ei ole teada, kas ta siis ka kristlane oli, igatahes läbib tervet Constantinuse valitsemise aega soosiv suhtumine kristlusesse. Pärast oma võitu toetas ta kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid, andis kristlastele maksuvabastusi jne. 313. aastal kuulutas ta Milano Ediktiga kristluse lubatud religiooniks Roomas. Enne surma Constantinus ka ristiti. 325 kutsus Constantinus Suur kokku Nikaia Kirikukogu, esimese oikumeenilise kontsiili, pannes sellega aluse ühtse katoolse kiriku tekkimisele.

 

Konstantinoopol
Konstantinoopolil on huvitav ajalugu. Taaskord meenub mulle ähmaslet, et keskkoolis ajalugu õppides oli juttu mingist kirikust, mille moslemid ära rikkusid. Kuid nüüd saab faktid täpsustatud, tegu oli Hagia Sophiaga, mis nüüdseks on Istanbulis muuseumina eksponeeritud.

 

film Aleksander

http://www.imdb.com/title/tt0346491/

Alexander, 2004.

Suurejooneline seiklusdraama legendaarsest Makedoonia kuningast Aleksander Suurest (Colin Farrell), kes oli 32-aastaseks saades vallutanud ligi pool maailma ning loonud impeeriumi, mis ulatus Egiptusest Indiasse. Sellele eelnesid kaheksa ränkrasket sõja-aastat, mis tegid noorest valitsejast tõelise ”sõjajumala”, aga ka keerulised suhted oma emaga, antiikmaailma kõige kaunima naise Olympiasega (Angelina Jolie).

Hephaistosega armulugu- homosuhe?
Alexandri isa võttis uue naise Eurydekese, kes jäi varakult rasedaks.
Aleksandri ema kartis, et uus laps saab valitsejaks.
Makedoonia ja Kreeka
Philippos oli kuningas.
Zeusi kummardamine.
Aleksandri isa käskis vabandada teda solvanud mehe ees, kes oli Eurydekese sugulane.
Isa heitis ta välja.
Philippos mõrvati ja Aleksander sai 20neselt kuningaks.
Aleksander vallutas ka Egiptuse ja ta kuulutati vaaraoks.
Gaugemala
võitlus pärslastega, Dareios oli nende juht.
enne lahingut palvetas jumal Phobose poole, kes oli Hirmu jumal. Hirm paneb mehed paremini võitlema.
ohverdasid enne lahingut pulli.

Babülon
Kõik armastasid Aleksandrit.
Aga väide: Babüloni siseneda oli kergem, kui sealt lahkuda.
Babüloni nad sisenesid, kuid kuna Dareidos oli elus, siis legitiimselt polnud ALekander kuningas.
Filmis näidatakse ruumi täis naisi ja iharaid meesi.
Dareiose vanim tütar, Tuhande roosi printsess Stateira.
Palus elu oma perekonnale ja selle Aleksander ka andis.
Lubas neil palees elada nagu oma perekonnal.
Aleksandri ema saatis talle kirja, manitsedes teda ettevaatusele ning palus end Babüloni kutsuda.
Ent ta seda ei teinud.
Ületas Oxiose jõe.
Alexandri soovid maad vallutada olid ehk ajendatud ema eest põgenemise vajaduse tõttu.

Sagdia
Aleksander tahtis abielluda aasia naisega, kuid teised olid vastu, kuna see solvas makedoonlasi.
Vaidlus oli päris vihane.
Aleksander abielluski mõjuvõimuta naisega.
Filmis üritas Roxanne teda tappa, kuid nähes, et Alexander temast hoolib, loobus.

Aleksandrit püüti tappa, kuid ta sai jälile ning piinas ja tappis kavatseja.
Parmenion oli selle poisi isa, ka Parmenion tapeti.

Jõudsid Indiasse, vihm, mehed tahtsid koju.
Indias tehti head nägu, kuid tegelikult teda vihati.
Kõik soovitavad Aleksandril lõpetada vallutamine, kuid ta ei allu sellele jutule ning jätkab rännakuid.

Indias tekkis äge vaidlus Alexandri ja Kleitose vahel. Suures vihaoos tappis Alexander Kleitose.

Makedoonia 8 aastat varem.
Näitab päeva, mis tähistab Kreeka alistumist Makedooniale.
Filippos oli Aleksandrile andestanud.
Filippos tapeti laval, kui ta esines rahvale.
Kohapeal ülistati ka Aleksandrit kohe uue kuningana
Aleksander süüdistab ema selles.

Indias
Kõik soovivad tagasi minna, tekib armee mäss Aleksandri vastu.
Aleksander laseb tappa vastuliikujad.
On uus lahing, kus osalevad elevandid.
Aleksandri väed on vähemuses
Aleksander käitub meeleheitlikult ning saab oda rindu.

Kuid ta jääb elama ja nad võidavad viimase lahingu.
Otsustab lõpuks mehed koju lasta.

Tagasi Babülonis
Aleksander võtab endale veel kaks naist.
Hephaistion kaotab tervise, sureb.
Aleksander süüdistab oma naist Roxane.

Aleksander mürgitatakse, tal pole järglasi.
Oodatakse et ta ütleks oma järglase, kuid ta ei tee seda.

323. aastal ta suri.

Peale seda oli 40 aastat sõdu, kuni riik jagati neljaks.

http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Suur
valitses 336-323 eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.
Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta 20-aastaselt pärast tema isa mõrvamist ihukaitsja Pausaniase poolt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid.
Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem.
Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni(kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKrIssose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna.

Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida oma esialgsete plaanidega, mis ilmselt nägid ette vaid Väike-Aasia vallutamist, vaid selle asemel vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta ka Dareiose rahupakkumise tagasi.

332 eKr piiras Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist Tüürose linna. Linn oli talle alguses alistunud, kuid konflikt oli uuesti puhkenud, sest ei olnud suudetud jõuda kokkuleppele ohvritalituse suhtes. Linn õnnestus lõpuks vallutada Küprose ja foiniiklastelt kokkukogutud laevastike abiga, 8000 elanikku tapeti, ülejäänud müüdi orjadeks. Sama aasta septembrist novembrini piiras armee Gazat. Makedoonlastel õnnestus linnamüüri lõik alt ära õõnestada, nii et see kokku varises ja sealt kaudu linna tungida. Jällegi järgnes veresaun, Gaza väeülem lohistati sõjavankri taga surnuks.

Nüüd kuulus kogu Vahemere idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta Egiptusesse, mis talle vastupanuta alistus. Seal rajas taAleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu ka mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 18^[viide?]), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma.

Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida Indiasse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad.

Kevadel 323 eKr oli armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem oli kuningas kavatsenud liikuda Vahemere piirkonda. Juuni keskel suri Aleksander aga ootamatult ning kohe algasid diadohhide sõjad tema riigi jagamise pärast.

Gaugamela lahingut näitas filmis. Filmis on sellele lahingule päris palju energiat kulutatud :) 

http://et.wikipedia.org/wiki/Gaugamela_lahing

Gaugamela lahing ehk Arbela lahing peeti 1. oktoobril 331 eKr Aleksander Suure vallutusretkede käigus Makedoonia ja Pärsia vägede vahel. Makedoonia vägesid juhtis Aleksander, pärslate eesotsas oli kuningas Dareios III. Lahing toimus tänapäeva Iraagi põhjaosas Arbīlist(Arbela) lääne pool asuva Tel Gomeli (Gaugamela) kohal ja lõppes otsustava makedoonlaste võiduga.

Arrianuse järgi oli makedoonlaste sõjajõududeks 40 000 jalaväelast ning 7000 ratsanikku. Pärslastel oli vastu panna 200 000 jalaväelast, lisaks suur ratsavägi, vikatitega varustatud sõjakaarikud ning sõjaelevandid.

Makedoonlaste kaotused ei olnud suured, langenud oli vaid ligikaudu 500 meest, pärslastel oli seevastu 50 000 langenut.

Gaugamela lahingus puutus Aleksander esimest korda kokku sõjaelevantidega.

Pärast lahingut tapeti Dareios III tema oma satraapide poolt. Aleksander aga liikus edasi Babüloni poole.

http://et.wikipedia.org/wiki/Dareios_III
Dareios III (umbes 380–330 eKr) oli Ahhemeniidide Pärsia viimane valitseja aastast 334 eKr kuni surmani. Ta jäi sõjas alla Aleksander Suurele ning tapeti oma alluvate poolt. Aleksander lasi ta suurte auavaldustega maha matta, et nii oma võimu Pärsia impeeriumi üle legitimeerida.





Muu info: mulle näib, et Alexandri lemmikmeest mängib kuulus laulja, pean seda veel uurima.
Ning märkasin, et üht väejuhti mängis ka näitleja, kes tudorite seriaalis on Henry VIII-s.

Mul on õigus,  Hephaestion i mängibki Jared Leto, too laulja.
http://www.imdb.com/character/ch0034660/

Lisaks mängis Ptolemit Anthony Hopkins- nö loo jutustajana ning sõjaretkel osalejana.

Roxanne näitleja oli Rosario Dawson.

Henry VIII näitleja on Jonathan Meyer:
http://www.imdb.com/name/nm0001667/

Rahvusramatukogus ajaloos tuhnimas

Väljas on imeline päikesepaisteline ilm.
Rahvusraamatukogu aknast on võrratu vaade erinevatele majade katustele.
Täna on 3 märts. Kolm kuud tagasi juhtus midagi imelist.
Elu on ilus.

Juba esimesel poolminutil sattus mu kätte raamat nimega "Ajalugu- täne ja näitlik teejuht"
Vaatame, mida põnevat sealt leiame.

Kuigi minu huvi ajaloo vastu algas just 1000 aasta saabumisega Inglismaal, siis on kindel see, et Inglismaa ei eksisteerinud üksinda ses maailmas ning toimusid olulised mõjutused nii enne kui ka pärast seda aega.

Käesolev raamat annab hea ülevaate olulisematest sündmustest erinevatel ajajärkudel.
Paneme need siis kenasti kirja, õigemini need huvipakkuvamad :)

lk 154

700
u 700- Inglismaal kirjutati Lindisfarne' i evangeelium (millega tegu?)
717- Moslemite sissetung Hispaaniasse
725- Alnglosaksi õpetlane Beda Venerabilis levitab euroopas AD (Anno Domini) ajaarvamissüsteemi
727- Bütsansti keiser Leo III keelustab usukujude kummardamise
732- moslemid saavad Poitiers' juures Prantsusmaal frankide käest lüüa; see peatab moslemite tungimise Lääne-Euroopasse
(minu kommentaar: minu mäletamistmööda on moselmid just peamiseks põhjuseks, miks Pippini järglasi troonile aidati. Kuna Itaalia piirkond ei saanud enda kaitsmisega hakkama, siis ootasid nad kaitset Saksamaa piirkonna poolt)
740- maajade hilisklassikalise ajajärgu kõrgpunkt Kesk-Ameerikas
750
753- Pippini juhitud frangid tungivad Itaaliasse
774- Lombardid saavad Põhja-Itaalias Karl Suure käest lüüa
u 782- Karl Suure õukonda värvatud õpetlased hoogustavad Karolingide renessanssi
u 790- algavad viikingite retked Lääne-Euroopasse
(viikingi retkede tungimine Lääne-Euroopas oli oluliseks sammuks edaspidise ajaloo kujunemisel Inglismaal)
800
800- Paavst Leo III kroonib Karl Suure roomlaste keisriks
814- Karl Suure surm
843- Verduni lepinguga jaotatakse Karl Suure riik kolmeks: lääne-ja idaosad vastavad umbkaudu Saksamaale ja Prantsusmaale.
(võimule said Karl Suure pojad, mis põhjustas edaspidi kodusõdu)
850
u 860 Ida-Euroopas kinnistub kyrilluse tähestik
866- viikingid hõivavad Yorki linna ja asutavad Põhja-Inglismaal oma kuningriigi
878- Wessexi kuningas Alfred võidab taanlasi Edingtoni lahingus ja peatab taanlaste edasitungi Inglismaal
900
906- Madjarid purustavad Moraavia (Tsehhi idaosa) ja hakkavad tegema retki Ida-Euroopasse
910- reformitud benediktiini kloostri asutamine Prantsusmaal Clunys.
911- viikingid asutavad Normandia hertsogiriigi
(sellest riigist on siis pärist ka kuninganna Emma) 
932- Otto I valitakse Saksa keisriks
950
955- Saks akuningas Otto I võidab madjareid Lechi (Lechfeldi) juures, peatades nende tungi läände
966- Mieszko I asutab Poola riigi
(minu meelest oli ka emma raamatus tollest Miezkost juttu. Emma perekonnast keegi abiellus poolakaga?)
972- kuningas Edgari kroonimine Bathis tähistab Inglise kuningriikide ühendamist.
Ühtse Ungari riigi loomine vürst Geza juhtimisel.
986- Erikr Punane paneb aluse viikingite asunduseke Gröönimaal
987- Kapetingide dünastia algus Prantsusmaal
u 990- Tolteegid hõivavad maaja linna Chichen Itza
1000
1000- Istvan kroonitakse esimeseks Ungari kuningaks
(istvanist oli kindlasti emma raamatus juttu) 
1013- uus Taani sissetung Inglismaale
(siit ta tuleb! Knud!)
1016- Inglismaa, Taani ja Norra ühendatakse Knudi kuningriigiks
1044- Hiinas avaldatakse püssirohu retsept
1047- normannide vallutuste algus Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias
1050
1054- Katoliku ja õigeusu kiriku lõplik lõhenemine
1066- Hastingsi lahing toob normanni vallutajad Inglismaale
(Kas mitte Willem the Bastard polnud normann?)
1071- Normannid vallutavad viimase Bütsantsi valduse Itaalias.
1076- Investituurtüli: paavst Gregorius VII heidab Saksa keisri kirikust välja.
1099- Jeruusalemma vallutamine Esimese ristisõja ajal
1100
u 1115 Bütsantsi kunsti renessanss Alexious Komnenose ajal
u 1118 rahatakse Templirüütlite ordu
1122- Wormsi konkordaat lõpetab investituuritüli
1144- Moslemid alistavad ristisõdijate Edessa riigi.
1145- Teise Ristisõja algus
1147- Almonaahid asuvad Lõuna-Hispaaniasse
1150
u 1150- asutatakse Pariisi ülikool
1169- Inglismaa asub Iirimaad vallutama
1187- Salah ad-Din hävitab Hattini lahingus ristisõdijate väed
1189- Kolmanda Ristisõja algus
1200
u 1200- Inkad asuvad Manco Capaci juhtimisel Andidesse Cusco ligidal
1204- Neljandas ristisõjas vallutatakse Konstantinoopol
1209- Algas Albi ristiretk ketserite vastu Lõuna-Prantsusmaal
u 1216- asutatakse dominiiklaste ja frantsisklaste mungaordu
1217- Viienda ristisõja algus
1250
1261- Bütsantslased võtavad Konstantinoopoli ristisõdijatelt tagasi
1276- Esimene Euroopa paberiveski Itaalias Fabrianos
1277- algavad mereretked Itaaliast Flandriasse
1291- ristisõdijate sadam Akkon langeb mamelukkide kätte
1300
u 1300- Osman I asutab Osmani riigi; Osmani vallutuste esimene järk
1302- viimane kristlik eelpost Pühal maal langeb mamelukkide kätte
1337- algab 100 aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahjel
1347- pärast Lääne-Aasia laastamist jõuab Must Surm Euroopasse
1350
u 1350 konflikt inkade ja Chimu riigi vahel Lõuna-Ameerikas
u 1354- Osmanid okupeerivad Gallipoli (Gelibolu), omandades esimese jalatäie maad Euroopas
1360- Bretigny rahu lõpetab sajaastase sõja esimes järgu
1375- valmib kataloonia atlas, esimene tuntud kaubateede atlas
1378- algab suur usulõhe rivaalitsevate Rooma ja Avignoni paavstide vahel
1389- Kosovo lahing, osmanid saavad võimu balkani üle
1400
1415- Inglismaa lööb Agincourt' i lahingus Prantsuse armeed. Portugaallased vallutavad prints Henrique meresõitja juhtimisel Ceuta, Euroopa esimese alalise tugipunkti Põhja-Aafrikas.
1428- algab asteegi riigi laienemine Kesk-Ameerikas
u 1430- Brugge kujuneb Loode-Euroopa kaubanduskeskuseks
1436- Portugali maadeuurija möödub Boujdouri neemest, tehes algust Lääne-Aafrika ranniku uurimisega
1438- Lõuna-ameerikas algavad Pachacuteci juhtimisel inkade vallutusretked.
1445- Johann Gutenberg võtab Euroopas kasutusele trükipressi

Koos ristiusu saabumisega Euroopasse, koondus haridus ümber piibli. Vand kreeka klassikalised teadmised hääbusid.
Seda peamiselt Lääne-Euroopas, samas kui Idas kreeka teadmisi säilitati ning hiljem imbusid need tagasi Lääne-Euroopasse, pannes aluse Euroopa intellektuaalsele taassünnile.
Näiteks Ida-Euroopas oli Aristoteles Islami õpetlastele filosoof suure algustähega, teda tõlgiti, tsiteeriti.

Karl Suur andis haridusele peamise tõuke, enne seda oli haridus minimaalne.
Kuigi kasutati kreeka õppimise algtõdesid süsteemide loomisel, ei uuritud aga kreeka tekste, vaid rõhuti piiblile.
Kuid 12 sajandil toimus oluline muutus- teadmised liikusid Idast Läände. 13 sajandisk olid Euroopa õpetlastele kättesaadavad kõige olulisejmate klassikaliste tekstide ladinakeelsed tõlked.

Antiikfilosoofide tööde taasavastamine koos kristliku teoloogia arenguga hiliskeskajal viis skolastilise liikumiseni.

Parem arusaamine klassikalisest väitluskunstist ja kasvav haridustarve viisid 12-13. sajandil esimeste ülikoolide asutamisele. Keskaegsed ülikoolid kujunesid välja varasematest kiriku- ja kloostrikoolidest.
14. sajandil eemaldus ülikool kirikust.

Ülikoolide kasv ja skolastika viisid renessansiajastu humanistlikke ja intellektuaalsete liikumisteni.
Renessansi vaimuelus sai keskseks pigem inimmõistust- ja väärikust rõhutav humanism kui kristlik alandlikkus ja ülematele kuuletumine, mis oli iseloomulik keskaegsele kirikule.

lk 186

Must Surm
Muhkkatk, mis sai tuntuks kui Must Surm (hilisem nimetus), levis Euroopasse Kesk-Aasiast, kus see oli juba laastamistööd teinud.
See võis Euroopasse jõuda 1346 aasta sõgisel, kui tatarlaste vägi piiras Kaffa jõukat kristlaste enklaavi (praegu Feodossija sadamalinn Ukrainas) Siideiteel ja piiravate väesalkade hulgas puhkes katk.

Katku tõttu toimus elanikkonna järsk kahanemine (60 protsenti elanikkonnast võisid 14.sajandil katku surra), mistõttu vähenes töötegijate arv ning seetõttu kasvasid hinnad. Euroopa rahvaarv jõudis katkueelsele tasemele alles 16.sajandil.

Huvitav fakt: väidetavalt puhuti vanas hiinas torukese või suleputke abil rõugehaige villikestest jahvatatud pulbrit teiste haigete ninasõõrmeisse. Kui see vastab tõele, on tegu esimese teadaoleva vaktsineerimisviisiga.

Olin keskkooli ajal väga suur antiikajaloo huviline. Julius Caesar jms tegelased olid minu suureks huviobjektiks. Võisin neist lugeda lõputult. Mäletan, et kui saabus antiikajaloo lõpp koos barbarite saabumisega, siis tekkis minus suur hämar aeg ja ma ei saanud ega olnud ka motiveeritud edasisest aru saama. 
Nüüd hiljem koos Emma raamatu lugemisega, saabus minusse uus tung uurida ajalugu alates 1000 aastast. 
Endiselt oli ajajärk kahe erineva ajastu vahel minu jaoks hämar ja mõistetamatu.
Nüüd olen ajapikku veidi seda ajajärkku kombanud, et paremini mõista, kuidas maailm just sellisel viisil edasi arenes ning mis olid olulisteks pöördepunktideks. 
Ometi on ju alati nii, et muutuste ajad on segased ning täis tikutud lühikesi valitsemisaegu. 
Eks seegi on motivatsioonile mõjunud laastavalt. 
Kuid tunnen nüüd, et astun korra sellesse sogasesse vette ja püüan antud raamatu abil mõista, mis siis tegelikult juhtus. 

Siit edasi tuleb uus sissekanne, muidu muutub asi juba segaseks :)
Uus sissekanne: "Bütsants- enne, selle ajal ja peale seda"