Alexander, 2004.
Suurejooneline seiklusdraama legendaarsest Makedoonia kuningast Aleksander Suurest (Colin Farrell), kes oli 32-aastaseks saades vallutanud ligi pool maailma ning loonud impeeriumi, mis ulatus Egiptusest Indiasse. Sellele eelnesid kaheksa ränkrasket sõja-aastat, mis tegid noorest valitsejast tõelise ”sõjajumala”, aga ka keerulised suhted oma emaga, antiikmaailma kõige kaunima naise Olympiasega (Angelina Jolie).
Hephaistosega armulugu- homosuhe?
Alexandri isa võttis uue naise Eurydekese, kes jäi varakult rasedaks.
Aleksandri ema kartis, et uus laps saab valitsejaks.
Makedoonia ja Kreeka
Philippos oli kuningas.
Zeusi kummardamine.
Aleksandri isa käskis vabandada teda solvanud mehe ees, kes oli Eurydekese sugulane.
Isa heitis ta välja.
Philippos mõrvati ja Aleksander sai 20neselt kuningaks.
Aleksander vallutas ka Egiptuse ja ta kuulutati vaaraoks.
Gaugemala
võitlus pärslastega, Dareios oli nende juht.
enne lahingut palvetas jumal Phobose poole, kes oli Hirmu jumal. Hirm paneb mehed paremini võitlema.
ohverdasid enne lahingut pulli.
Babülon
Kõik armastasid Aleksandrit.
Aga väide: Babüloni siseneda oli kergem, kui sealt lahkuda.
Babüloni nad sisenesid, kuid kuna Dareidos oli elus, siis legitiimselt polnud ALekander kuningas.
Filmis näidatakse ruumi täis naisi ja iharaid meesi.
Dareiose vanim tütar, Tuhande roosi printsess Stateira.
Palus elu oma perekonnale ja selle Aleksander ka andis.
Lubas neil palees elada nagu oma perekonnal.
Aleksandri ema saatis talle kirja, manitsedes teda ettevaatusele ning palus end Babüloni kutsuda.
Ent ta seda ei teinud.
Ületas Oxiose jõe.
Alexandri soovid maad vallutada olid ehk ajendatud ema eest põgenemise vajaduse tõttu.
Sagdia
Aleksander tahtis abielluda aasia naisega, kuid teised olid vastu, kuna see solvas makedoonlasi.
Vaidlus oli päris vihane.
Aleksander abielluski mõjuvõimuta naisega.
Filmis üritas Roxanne teda tappa, kuid nähes, et Alexander temast hoolib, loobus.
Aleksandrit püüti tappa, kuid ta sai jälile ning piinas ja tappis kavatseja.
Parmenion oli selle poisi isa, ka Parmenion tapeti.
Jõudsid Indiasse, vihm, mehed tahtsid koju.
Indias tehti head nägu, kuid tegelikult teda vihati.
Kõik soovitavad Aleksandril lõpetada vallutamine, kuid ta ei allu sellele jutule ning jätkab rännakuid.
Indias tekkis äge vaidlus Alexandri ja Kleitose vahel. Suures vihaoos tappis Alexander Kleitose.
Makedoonia 8 aastat varem.
Näitab päeva, mis tähistab Kreeka alistumist Makedooniale.
Filippos oli Aleksandrile andestanud.
Filippos tapeti laval, kui ta esines rahvale.
Kohapeal ülistati ka Aleksandrit kohe uue kuningana
Aleksander süüdistab ema selles.
Indias
Kõik soovivad tagasi minna, tekib armee mäss Aleksandri vastu.
Aleksander laseb tappa vastuliikujad.
On uus lahing, kus osalevad elevandid.
Aleksandri väed on vähemuses
Aleksander käitub meeleheitlikult ning saab oda rindu.
Kuid ta jääb elama ja nad võidavad viimase lahingu.
Otsustab lõpuks mehed koju lasta.
Tagasi Babülonis
Aleksander võtab endale veel kaks naist.
Hephaistion kaotab tervise, sureb.
Aleksander süüdistab oma naist Roxane.
Aleksander mürgitatakse, tal pole järglasi.
Oodatakse et ta ütleks oma järglase, kuid ta ei tee seda.
323. aastal ta suri.
Peale seda oli 40 aastat sõdu, kuni riik jagati neljaks.
http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Suur
valitses 336-323 eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.
Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta 20-aastaselt pärast tema isa mõrvamist ihukaitsja Pausaniase poolt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid.
Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem.
Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni(kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKrIssose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna.
Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida oma esialgsete plaanidega, mis ilmselt nägid ette vaid Väike-Aasia vallutamist, vaid selle asemel vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta ka Dareiose rahupakkumise tagasi.
332 eKr piiras Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist Tüürose linna. Linn oli talle alguses alistunud, kuid konflikt oli uuesti puhkenud, sest ei olnud suudetud jõuda kokkuleppele ohvritalituse suhtes. Linn õnnestus lõpuks vallutada Küprose ja foiniiklastelt kokkukogutud laevastike abiga, 8000 elanikku tapeti, ülejäänud müüdi orjadeks. Sama aasta septembrist novembrini piiras armee Gazat. Makedoonlastel õnnestus linnamüüri lõik alt ära õõnestada, nii et see kokku varises ja sealt kaudu linna tungida. Jällegi järgnes veresaun, Gaza väeülem lohistati sõjavankri taga surnuks.
Nüüd kuulus kogu Vahemere idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta Egiptusesse, mis talle vastupanuta alistus. Seal rajas taAleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu ka mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 18[viide?]), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma.
Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida Indiasse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad.
Kevadel 323 eKr oli armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem oli kuningas kavatsenud liikuda Vahemere piirkonda. Juuni keskel suri Aleksander aga ootamatult ning kohe algasid diadohhide sõjad tema riigi jagamise pärast.
Gaugamela lahingut näitas filmis. Filmis on sellele lahingule päris palju energiat kulutatud :)
Gaugamela lahing ehk Arbela lahing peeti 1. oktoobril 331 eKr Aleksander Suure vallutusretkede käigus Makedoonia ja Pärsia vägede vahel. Makedoonia vägesid juhtis Aleksander, pärslate eesotsas oli kuningas Dareios III. Lahing toimus tänapäeva Iraagi põhjaosas Arbīlist(Arbela) lääne pool asuva Tel Gomeli (Gaugamela) kohal ja lõppes otsustava makedoonlaste võiduga.
Arrianuse järgi oli makedoonlaste sõjajõududeks 40 000 jalaväelast ning 7000 ratsanikku. Pärslastel oli vastu panna 200 000 jalaväelast, lisaks suur ratsavägi, vikatitega varustatud sõjakaarikud ning sõjaelevandid.
Makedoonlaste kaotused ei olnud suured, langenud oli vaid ligikaudu 500 meest, pärslastel oli seevastu 50 000 langenut.
Gaugamela lahingus puutus Aleksander esimest korda kokku sõjaelevantidega.
Pärast lahingut tapeti Dareios III tema oma satraapide poolt. Aleksander aga liikus edasi Babüloni poole.
http://et.wikipedia.org/wiki/Dareios_III
Dareios III (umbes 380–330 eKr) oli Ahhemeniidide Pärsia viimane valitseja aastast 334 eKr kuni surmani. Ta jäi sõjas alla Aleksander Suurele ning tapeti oma alluvate poolt. Aleksander lasi ta suurte auavaldustega maha matta, et nii oma võimu Pärsia impeeriumi üle legitimeerida.
Muu info: mulle näib, et Alexandri lemmikmeest mängib kuulus laulja, pean seda veel uurima.
Ning märkasin, et üht väejuhti mängis ka näitleja, kes tudorite seriaalis on Henry VIII-s.
Mul on õigus, Hephaestion i mängibki Jared Leto, too laulja.
http://www.imdb.com/character/ch0034660/
Lisaks mängis Ptolemit Anthony Hopkins- nö loo jutustajana ning sõjaretkel osalejana.
Roxanne näitleja oli Rosario Dawson.
Henry VIII näitleja on Jonathan Meyer:
http://www.imdb.com/name/nm0001667/
No comments:
Post a Comment