Nüüd hiljem koos Emma raamatu lugemisega, saabus minusse uus tung uurida ajalugu alates 1000 aastast.
Endiselt oli ajajärk kahe erineva ajastu vahel minu jaoks hämar ja mõistetamatu.
Nüüd olen ajapikku veidi seda ajajärkku kombanud, et paremini mõista, kuidas maailm just sellisel viisil edasi arenes ning mis olid olulisteks pöördepunktideks.
Ometi on ju alati nii, et muutuste ajad on segased ning täis tikutud lühikesi valitsemisaegu.
Eks seegi on motivatsioonile mõjunud laastavalt.
Kuid tunnen nüüd, et astun korra sellesse sogasesse vette ja püüan antud raamatu abil mõista, mis siis tegelikult juhtus.
Põhimõtteliselt, nagu ma aru saan, siis keisrid langesid ning asemele tuli Bütsantsi Keisririik, mis valitses 1000 aastat.
Aga täpsemalt siis:
lk 150
Aasatat 476 pKr loetakse Rooma Keisririigi lõpuks, siis tõugati troonilt Romulus Augustulus. Tema kõrvaldas germaanlaste juht Odoaker, ke soli endine Rooma sõjapealik Itaalias.
Kokkuvarsisemine ei toimunud äkitselt ja kuigi läänepoolne keisririik hääbus, kestis 4. sajandi alul keiser Constantinuse loodud Ida-Rooma keisririik edasi.
4. ja 5. sajandiks olid paljud rahvad- enamus Euraasia steppidest- varem roomlaste võimu all olnud euroopa ja Lähis-Ida maadel kindlalt kanda kinnitanud. 'Germaanlaste kuningriigid ja hõimud levisid neil sajanditel kaugemale.
Näiteks läänegootid asustasid Prantsusmaa piirkondi, Hispaaniat, Kreekat ja Itaaliat, frangid Prantsusmaad, vandaalid Põhja-Aafrikat ja suaavid Hispaaniat.
Roomlased lahkusid Britanniast ametlikult 410 pKr ning seal said ülekaalu keldid, kuni Briti eannikule saabusid anglid ja saksid.
4. sajandi lõpul sundisid läände rändavad hunnid pagema Musta mere ääres elavaid inimesi, kes jõudsid mõnikord Rooma aladele, moodustasid roomlastega liidu ning kaitsesid neid hunnide vastu.
Tegelikult polnud tavatu, et germaani rühmad hakkasid Rooma liitlasteks ja "liitlasrahvas" sai roomlaste privileege. Tegu polnudki puhtalt rooma vs barbarid, vaid osalisel tkoostöö ja osaliselt konfliktidega.
Keisririigis eidus germaani verd väejuhte ja riigimehi.
Roomlaste ja barbarite kultuurid rikastasid teineteist kõvasti.
Rooma võimu järkjärgulise teine tegur oli katku ja nakkuse levik idast. Teised tegurid olid rahvastiku vähenemine, inflatsioon, kodusõda, korruptsioon ja maade liigekspluateerimine.
Need olid põhjuseks, mis kahanesid jõukus ja loodusvarad ning kiirenes "klassikalise" tsivilisatsiooni kadumine.
Uues elukorralduses etendas suurt osa ka ristiusu esilekerkimine, Germaani rahvaste aarjalik kristlus domineeris Rooma rahvaste ortodokssema kristluse üle. Liiatigi võis kristliku kiriku kasvav mõju õõnestada keisrilikku autoriteeti.
Kasutan wikipediat vahepeal, et saada aru valitsemise moodustumisest tärkavas Bütsantsi keisririigis,
Viimane fakt oli, et Romulus Augustuse võitis Odoaker.
Vaatame, mis siis edasi sai. Või mis oli veidi enne seda.
Sest huvi pakub ka 312 aastal Mulviuse sillal olnud võistlus Contantinus suure ja Maxentiuse vahel. Mis oli täiesti 1:1-le kristliku ja paganliku juhi vaheline võistlus.
Wikipediast saan teada, et Odoaker küll kukutas Romulus Augustuse, olles tema ihukaitseülem.
Edasi on segane jutt Zennost ja Theodorich Suurest.
http://et.wikipedia.org/wiki/Odoaker
Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani.
Odoaker oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476. aastal otsustas ta viimase kukutada. Odoaker ei soovinud enam valitseda varikeisri varjus, vaid saada Itaalia otseseks isandaks. Nii kuulutas ta end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenole alluvaks, ent tegelikult valitses ta Itaaliat üksinda.
Aastal 480, pärast 475. aastal kukutatud ja 475–480 Dalmaatsias valitsenud Lääne-Rooma keisri Julius Nepose surma, liitis Odoaker oma kuningriigiga ka kunagise Illüüria provintsi.
Ent hiljem läks ta Zenoga tülli ning nii saatis too Itaaliat vallutama Theoderich Suure ja idagoodid. Aastaks 493 jõudsid Theoderich ja Odoaker kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid pidusöögil tappis Theoderich ta ilmselt isiklikult.
Zeno oli Ida-Rooma keiser 474-491.
Ehket Odoaker ei olnud ametlikult keiser, vaid lihtsalt ühe piirkonna kuningas.
Ja kuna Odoaker läks Zenoga tülli, siis saatis Zeno Itaaliat vallutama Theodorich Suure.
Et mingitki aimu saada, mis siis toimus, vaatasin üle päris pika rodu Rooma keisreid, kellest üks hetk sai Bütsantsi keisrid. Kuna ma juba selle roduga tegelesin, siis panen selle ka siia kirja.
Maximianus 285-305
Constantinius I Chlorus 305-306
Constantinus Suur 306-337- esimene kristlik keiser, võitles Maxentiusega Mulviuse sillal, nägi nägemust.
Constantinus II 337-361- kristlik kasvatus, C Suure poeg
Julian 361-363- Julianus Usutaganeja, oli kristliku haridusega, kuid tahtis valitseda antiikkultuuri raamides.
Jovian 363-364
Valens 364-378, nimetatud ka kui Last True Roman
Theodesius I 379-395
Arcadius 395-408
Theodesius II 408-450, siit alates nimetatakse keisreid Bütsantsi riigi keisriteks
Marcianus 450-457
Leo I 457-474
Leo II 474
Zeno 474-491, kellega koostööd tegi siis Odoaker. (kusjuures Romulus Augustulusest polnud selles rodus juttu)
Anastasius I 491-518
Justinus I 518-527
Justianus I 527-565
Justinus II 565-578
Tiberius II Constantine 547-582
Maurice 582-602
Phocas 602-610
Heraclius 610-641
Constantine III- 613-641
Heraklonas 641
Constants II 641-668
Constantine IV 668-685
Justinian II 685-695
Leontios 695-698
Tiberios III 698-705
Justinion 705-711
Philippikos 711-713
Anastasios 713-715
Thedosius III 715-717
Leo III 717-741, kellest olen ma juba lugenud.
Igastahes tundub nii, et Bütsantsi kristlik riik kujunes välja aja jooksul, kuid sai olulise tõuke Constantinus Suure poolt.
Selles süsteemis on kindlasti veel palju segast minu jaoks, kuid samas sain asja veidi selgemaks.
Huvitav on ka tõsiasi, et mingi hetk muutus Rooma keisririik Bütsantsi keisririigiks.
Kui juba seda perioodi hekseldan, siis võtan ette ka ajajoone.
Ehk leiab sealt midagi selgitavat.
lk 88
100 eKr
58-50 Julius Caesari vallutused Gallias
46- Julius Caesar kuulutab end Rooma juhiks
30- Antoniuse ja Kleopatra enesetapp
27- Octavianus võtab esimese Rooma keisrina endale Augustuse tiitli
4- Kristuse arvatav sünniaeg
1 pKr
14- Augustus sureb, tema asemel astub kasupoeg Tiberius
30- Kristus lüüakse risti
43- roomlaste sissetung Britanniasse
47-57 Püha Pauluse reisid
50 pKr
66-70 esimene juutide ülestõus Rooma võimu vastu
67- Rooma keiser Nero käsib rajada kanali läbi Korintose maakitsuse
79- Vesuuvi purse matab Pompeji ja Herculaneumi
80- Roomas rajatakse Colosseum
100 pKr
117- Rooma impeerium saavutab suurima ulatuse
122-128 Rooma piirile Põhja-Britannias ehitatakse Hadrianuse vall
132-135 Teine juutide ülestõus Rooma vastu laiendab juudi diasporaad
180- Goodid (idagermaani hõim, algselt pärit skandinaaviast) asuvad Musta mere rannikule
200 pKr
235- Germaani alemannide liidu retked Schwarzwaldi ja Reini piirile
269-272 Plamyra kuningas Zenobia võtab Roomalt Egiptuse ja Süüria, kuid kaotab siis keiser SAurelianusele ja võetakse vangi
292- Diocletianus jaotab impeeriumi Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks.
300 pKr
312-313 Constaninus võidab lahingu Mulviuse sillal ja kinnitab Milano ediktiga kristlaste usuvabaduse
330- Bütsants saab Ida-Rooma keisririigi pealinnaks
378- Läänegoodid võidavad roomlasi
400 pKr
404- valmib piibli ladinakeelne tõlge
410- Läänegoodid Alarichi juhtimisel rüüstavad Rooma
439- Vandaalid võtavad Roomalt Kartaago ja asutavad Põhja-Aafrika kuningriigi
452- hunnid tungivad Attila juhtimisel Itaaliasse
475- Läänegoodid valitsevad Hispaaniat ja Edela-Galliat.
481- esimese frangi kuninga Chlodovech (Clovis) kroonimine
492- Idagoodid Theodorici juhtimisel vallutavad Itaalia
500 pKr
U 500 Chlodovech pöördub ristiusku
Anglid, saksid ja jüüdid rändavad Britanniasse, keldid säilivad Walesis ja Iirimaal.
527- Julianus saab Bütsantsi (Ida-Rooma) keisriks
534- Justianuse koodeks saab Rooma õiguse aluseks
590- Paavsti võim laieneb Gregorius Suure ajal.
Ungari tasandikul tekib Avaari riik.
597- Paavsti saadikud Inglismaal püha Augustinuse juhtimisel
598- Bütsants loovutab enamiku Itaaliast Lombardiale
Selgust sain selles osas (ja meenus ka kooliajast), et peale Ida- ja Lääne-Rooma riigi jagunemist hakkasid eri pooli juhtima eriinimesed ja Ida-Roomast tekkis hiljem Bütsants, kuna ta oli suuresti ühendatud Konstantinoopoliga.
Siiski on see teema, mis vajab veel selgitamist ja surkimist.
Tekkis idee vaadata üle jada Britannia kuningatest enne Knudi ja peale teda kuni Elizabethini.
Siis mulle aitab ja lähen koju. Kell on juba 17 :)
Homme võib koduseid raamatuid uurida ning sealt infot välja võtta.
Homme võib koduseid raamatuid uurida ning sealt infot välja võtta.
Knudist ettepoole otsisin kõik välja. Pikkkkkk rodu! :) arvutisse ei viitsi hetkel tippida.
Aitab tänaseks küll :)
Leidsin kaks huvitavat raamatut, mida võiks täna õhtul lugeda ;)
Karl Suur ja Bütsantsi Keisrid.
Kuna raamatu kättesaamine läheb 30 minutit, siis ma siiski tipin inglismaa valitsejad seni sisse.
Cerdic 519-534
Cynric 534-560
Ceawlin 560-592
Ceol 592-611
Ceowulf 597-611
Cynegils 611-643
Cenwalh 643-645
Penda ?
Cenwalh 648-672
Seaxburh 672-674
Escwine 674-676
Centwine 676-685
Caedwalla 685-688
Ine 688-726
Ethelheard 726-740
Sigeberth 756-757
Cynewulf 757-786
Beorthric 786-802
Egbert 802-839
Ethelwulf 839-858
Ethelbald 858-860
Ethelbert 860-865
Ethelred of wessex 865-871, siiani on kõik Wessexi kuningad
Alfred Suur 871-899
Edward 899-924
Athelstan 924-939
Edmund I 939-946
Eadred 946-955
Eadwig 955-959
Edgar 959-975
Edward 975-978
Ethelred II 978-1013
Sven Harkhabe 1013-1014
Ethelred 1014-1016
Edmund II 1016
Knud Suur 1016-1035
05.03.12
Uurin veidi põnevamaid keisreid ning enamjaolt infotühjast eesti wikipediast ilmus veidike huvitavaid fakte.
Constaninus Suur oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani.
Ta sündis Constantius I Chloruse pojana ning teenis Diocletianuse ja Galeriuse sõjaväes. Pärast isa surma 306 nimetas väeosa ta Eburacumis (tänapäeval York) augustuseks. Ta võitles edukalt Reini ääres frankide ja alamannidega, hiljem Doonau ääres gootide ja sarmaatidega.
Esialgu olid tema kaaskeisrid Maximilianus, Maximinus ja Valerius Licianus Licinius. Ent ta võttis 310 Maximilianuselt võimu ja alustas pärast Galeriuse surma võitlust ainuvalitsuse eest. Liidus Liciniusega võitis ta 312 Rooma lähedal Mulviuse silla juures Maxentiuse, kes taganemisel Tiberisse uppus, ja saavutas selle võiduga tunnustuse riigi lääneosas. 314 või 316 vallutas ta Liciniuselt suurema osa Balkani poolsaart ning pärast täielikku võitu tema üle 324 haaras võimu kogu riigis.
Rooma impeeriumi arengu seisukohalt oli väga oluline uue pealinna rajamine Konstantinoopolisse (330).
Constantinus Suur suri Nikomedeia lähedal sõjakäigul pärslaste vastu pärast lühiajalist haigust esimese kristliku keisrina: veidi enne surma lasi ta end Caesarea piiskopil Eusebiosel ristida. Ta maeti Konstantinoopolisse Apostlite kirikusse.
Constantinus Suur ja kristlus
Constantinuse ema, Helena, oli kristlane, seetõttu oletatakse, et seetõttu oli kristlus talle sümpaatne religioon. 312. aastal olevat Constantinus saanud dramaatilise kogemuse osaliseks lahingus Mulviuse silla juures, pärast mida ta Rooma keisriks sai. Ta olevat vaadanud päikesesse enne lahingut ja näinud valgusest risti selle kohal, kreekakeelsete sõnadega "Εν Τουτω Νικα" ("selle all valluta"). Constantinus käskis oma sõduritel oma kilpidele panna see kristlik sümbol (Kreeka tähed Χ ja ρ). Lahing võideti. Ei ole teada, kas ta siis ka kristlane oli, igatahes läbib tervet Constantinuse valitsemise aega soosiv suhtumine kristlusesse. Pärast oma võitu toetas ta kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid, andis kristlastele maksuvabastusi jne. 313. aastal kuulutas ta Milano Ediktiga kristluse lubatud religiooniks Roomas. Enne surma Constantinus ka ristiti. 325 kutsus Constantinus Suur kokku Nikaia Kirikukogu, esimese oikumeenilise kontsiili, pannes sellega aluse ühtse katoolse kiriku tekkimisele.Konstantinoopol
Konstantinoopolil on huvitav ajalugu. Taaskord meenub mulle ähmaslet, et keskkoolis ajalugu õppides oli juttu mingist kirikust, mille moslemid ära rikkusid. Kuid nüüd saab faktid täpsustatud, tegu oli Hagia Sophiaga, mis nüüdseks on Istanbulis muuseumina eksponeeritud.
Konstantinoopolil on huvitav ajalugu. Taaskord meenub mulle ähmaslet, et keskkoolis ajalugu õppides oli juttu mingist kirikust, mille moslemid ära rikkusid. Kuid nüüd saab faktid täpsustatud, tegu oli Hagia Sophiaga, mis nüüdseks on Istanbulis muuseumina eksponeeritud.
No comments:
Post a Comment