Rahvusramatukogus ajaloos tuhnimas

Väljas on imeline päikesepaisteline ilm.
Rahvusraamatukogu aknast on võrratu vaade erinevatele majade katustele.
Täna on 3 märts. Kolm kuud tagasi juhtus midagi imelist.
Elu on ilus.

Juba esimesel poolminutil sattus mu kätte raamat nimega "Ajalugu- täne ja näitlik teejuht"
Vaatame, mida põnevat sealt leiame.

Kuigi minu huvi ajaloo vastu algas just 1000 aasta saabumisega Inglismaal, siis on kindel see, et Inglismaa ei eksisteerinud üksinda ses maailmas ning toimusid olulised mõjutused nii enne kui ka pärast seda aega.

Käesolev raamat annab hea ülevaate olulisematest sündmustest erinevatel ajajärkudel.
Paneme need siis kenasti kirja, õigemini need huvipakkuvamad :)

lk 154

700
u 700- Inglismaal kirjutati Lindisfarne' i evangeelium (millega tegu?)
717- Moslemite sissetung Hispaaniasse
725- Alnglosaksi õpetlane Beda Venerabilis levitab euroopas AD (Anno Domini) ajaarvamissüsteemi
727- Bütsansti keiser Leo III keelustab usukujude kummardamise
732- moslemid saavad Poitiers' juures Prantsusmaal frankide käest lüüa; see peatab moslemite tungimise Lääne-Euroopasse
(minu kommentaar: minu mäletamistmööda on moselmid just peamiseks põhjuseks, miks Pippini järglasi troonile aidati. Kuna Itaalia piirkond ei saanud enda kaitsmisega hakkama, siis ootasid nad kaitset Saksamaa piirkonna poolt)
740- maajade hilisklassikalise ajajärgu kõrgpunkt Kesk-Ameerikas
750
753- Pippini juhitud frangid tungivad Itaaliasse
774- Lombardid saavad Põhja-Itaalias Karl Suure käest lüüa
u 782- Karl Suure õukonda värvatud õpetlased hoogustavad Karolingide renessanssi
u 790- algavad viikingite retked Lääne-Euroopasse
(viikingi retkede tungimine Lääne-Euroopas oli oluliseks sammuks edaspidise ajaloo kujunemisel Inglismaal)
800
800- Paavst Leo III kroonib Karl Suure roomlaste keisriks
814- Karl Suure surm
843- Verduni lepinguga jaotatakse Karl Suure riik kolmeks: lääne-ja idaosad vastavad umbkaudu Saksamaale ja Prantsusmaale.
(võimule said Karl Suure pojad, mis põhjustas edaspidi kodusõdu)
850
u 860 Ida-Euroopas kinnistub kyrilluse tähestik
866- viikingid hõivavad Yorki linna ja asutavad Põhja-Inglismaal oma kuningriigi
878- Wessexi kuningas Alfred võidab taanlasi Edingtoni lahingus ja peatab taanlaste edasitungi Inglismaal
900
906- Madjarid purustavad Moraavia (Tsehhi idaosa) ja hakkavad tegema retki Ida-Euroopasse
910- reformitud benediktiini kloostri asutamine Prantsusmaal Clunys.
911- viikingid asutavad Normandia hertsogiriigi
(sellest riigist on siis pärist ka kuninganna Emma) 
932- Otto I valitakse Saksa keisriks
950
955- Saks akuningas Otto I võidab madjareid Lechi (Lechfeldi) juures, peatades nende tungi läände
966- Mieszko I asutab Poola riigi
(minu meelest oli ka emma raamatus tollest Miezkost juttu. Emma perekonnast keegi abiellus poolakaga?)
972- kuningas Edgari kroonimine Bathis tähistab Inglise kuningriikide ühendamist.
Ühtse Ungari riigi loomine vürst Geza juhtimisel.
986- Erikr Punane paneb aluse viikingite asunduseke Gröönimaal
987- Kapetingide dünastia algus Prantsusmaal
u 990- Tolteegid hõivavad maaja linna Chichen Itza
1000
1000- Istvan kroonitakse esimeseks Ungari kuningaks
(istvanist oli kindlasti emma raamatus juttu) 
1013- uus Taani sissetung Inglismaale
(siit ta tuleb! Knud!)
1016- Inglismaa, Taani ja Norra ühendatakse Knudi kuningriigiks
1044- Hiinas avaldatakse püssirohu retsept
1047- normannide vallutuste algus Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias
1050
1054- Katoliku ja õigeusu kiriku lõplik lõhenemine
1066- Hastingsi lahing toob normanni vallutajad Inglismaale
(Kas mitte Willem the Bastard polnud normann?)
1071- Normannid vallutavad viimase Bütsantsi valduse Itaalias.
1076- Investituurtüli: paavst Gregorius VII heidab Saksa keisri kirikust välja.
1099- Jeruusalemma vallutamine Esimese ristisõja ajal
1100
u 1115 Bütsantsi kunsti renessanss Alexious Komnenose ajal
u 1118 rahatakse Templirüütlite ordu
1122- Wormsi konkordaat lõpetab investituuritüli
1144- Moslemid alistavad ristisõdijate Edessa riigi.
1145- Teise Ristisõja algus
1147- Almonaahid asuvad Lõuna-Hispaaniasse
1150
u 1150- asutatakse Pariisi ülikool
1169- Inglismaa asub Iirimaad vallutama
1187- Salah ad-Din hävitab Hattini lahingus ristisõdijate väed
1189- Kolmanda Ristisõja algus
1200
u 1200- Inkad asuvad Manco Capaci juhtimisel Andidesse Cusco ligidal
1204- Neljandas ristisõjas vallutatakse Konstantinoopol
1209- Algas Albi ristiretk ketserite vastu Lõuna-Prantsusmaal
u 1216- asutatakse dominiiklaste ja frantsisklaste mungaordu
1217- Viienda ristisõja algus
1250
1261- Bütsantslased võtavad Konstantinoopoli ristisõdijatelt tagasi
1276- Esimene Euroopa paberiveski Itaalias Fabrianos
1277- algavad mereretked Itaaliast Flandriasse
1291- ristisõdijate sadam Akkon langeb mamelukkide kätte
1300
u 1300- Osman I asutab Osmani riigi; Osmani vallutuste esimene järk
1302- viimane kristlik eelpost Pühal maal langeb mamelukkide kätte
1337- algab 100 aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahjel
1347- pärast Lääne-Aasia laastamist jõuab Must Surm Euroopasse
1350
u 1350 konflikt inkade ja Chimu riigi vahel Lõuna-Ameerikas
u 1354- Osmanid okupeerivad Gallipoli (Gelibolu), omandades esimese jalatäie maad Euroopas
1360- Bretigny rahu lõpetab sajaastase sõja esimes järgu
1375- valmib kataloonia atlas, esimene tuntud kaubateede atlas
1378- algab suur usulõhe rivaalitsevate Rooma ja Avignoni paavstide vahel
1389- Kosovo lahing, osmanid saavad võimu balkani üle
1400
1415- Inglismaa lööb Agincourt' i lahingus Prantsuse armeed. Portugaallased vallutavad prints Henrique meresõitja juhtimisel Ceuta, Euroopa esimese alalise tugipunkti Põhja-Aafrikas.
1428- algab asteegi riigi laienemine Kesk-Ameerikas
u 1430- Brugge kujuneb Loode-Euroopa kaubanduskeskuseks
1436- Portugali maadeuurija möödub Boujdouri neemest, tehes algust Lääne-Aafrika ranniku uurimisega
1438- Lõuna-ameerikas algavad Pachacuteci juhtimisel inkade vallutusretked.
1445- Johann Gutenberg võtab Euroopas kasutusele trükipressi

Koos ristiusu saabumisega Euroopasse, koondus haridus ümber piibli. Vand kreeka klassikalised teadmised hääbusid.
Seda peamiselt Lääne-Euroopas, samas kui Idas kreeka teadmisi säilitati ning hiljem imbusid need tagasi Lääne-Euroopasse, pannes aluse Euroopa intellektuaalsele taassünnile.
Näiteks Ida-Euroopas oli Aristoteles Islami õpetlastele filosoof suure algustähega, teda tõlgiti, tsiteeriti.

Karl Suur andis haridusele peamise tõuke, enne seda oli haridus minimaalne.
Kuigi kasutati kreeka õppimise algtõdesid süsteemide loomisel, ei uuritud aga kreeka tekste, vaid rõhuti piiblile.
Kuid 12 sajandil toimus oluline muutus- teadmised liikusid Idast Läände. 13 sajandisk olid Euroopa õpetlastele kättesaadavad kõige olulisejmate klassikaliste tekstide ladinakeelsed tõlked.

Antiikfilosoofide tööde taasavastamine koos kristliku teoloogia arenguga hiliskeskajal viis skolastilise liikumiseni.

Parem arusaamine klassikalisest väitluskunstist ja kasvav haridustarve viisid 12-13. sajandil esimeste ülikoolide asutamisele. Keskaegsed ülikoolid kujunesid välja varasematest kiriku- ja kloostrikoolidest.
14. sajandil eemaldus ülikool kirikust.

Ülikoolide kasv ja skolastika viisid renessansiajastu humanistlikke ja intellektuaalsete liikumisteni.
Renessansi vaimuelus sai keskseks pigem inimmõistust- ja väärikust rõhutav humanism kui kristlik alandlikkus ja ülematele kuuletumine, mis oli iseloomulik keskaegsele kirikule.

lk 186

Must Surm
Muhkkatk, mis sai tuntuks kui Must Surm (hilisem nimetus), levis Euroopasse Kesk-Aasiast, kus see oli juba laastamistööd teinud.
See võis Euroopasse jõuda 1346 aasta sõgisel, kui tatarlaste vägi piiras Kaffa jõukat kristlaste enklaavi (praegu Feodossija sadamalinn Ukrainas) Siideiteel ja piiravate väesalkade hulgas puhkes katk.

Katku tõttu toimus elanikkonna järsk kahanemine (60 protsenti elanikkonnast võisid 14.sajandil katku surra), mistõttu vähenes töötegijate arv ning seetõttu kasvasid hinnad. Euroopa rahvaarv jõudis katkueelsele tasemele alles 16.sajandil.

Huvitav fakt: väidetavalt puhuti vanas hiinas torukese või suleputke abil rõugehaige villikestest jahvatatud pulbrit teiste haigete ninasõõrmeisse. Kui see vastab tõele, on tegu esimese teadaoleva vaktsineerimisviisiga.

Olin keskkooli ajal väga suur antiikajaloo huviline. Julius Caesar jms tegelased olid minu suureks huviobjektiks. Võisin neist lugeda lõputult. Mäletan, et kui saabus antiikajaloo lõpp koos barbarite saabumisega, siis tekkis minus suur hämar aeg ja ma ei saanud ega olnud ka motiveeritud edasisest aru saama. 
Nüüd hiljem koos Emma raamatu lugemisega, saabus minusse uus tung uurida ajalugu alates 1000 aastast. 
Endiselt oli ajajärk kahe erineva ajastu vahel minu jaoks hämar ja mõistetamatu.
Nüüd olen ajapikku veidi seda ajajärkku kombanud, et paremini mõista, kuidas maailm just sellisel viisil edasi arenes ning mis olid olulisteks pöördepunktideks. 
Ometi on ju alati nii, et muutuste ajad on segased ning täis tikutud lühikesi valitsemisaegu. 
Eks seegi on motivatsioonile mõjunud laastavalt. 
Kuid tunnen nüüd, et astun korra sellesse sogasesse vette ja püüan antud raamatu abil mõista, mis siis tegelikult juhtus. 

Siit edasi tuleb uus sissekanne, muidu muutub asi juba segaseks :)
Uus sissekanne: "Bütsants- enne, selle ajal ja peale seda"